Bill Wirtzi poolt

Vastavalt Euractivi aruandlus, näitavad uuringud, et Saksamaa, Poola ja Prantsusmaa valijad peavad sisepõlemismootori (ICE) keelustamist oma kõige vähem lemmikuks kliimapoliitikaks. 15 000 vastaja seas oli ICE keeld üks kõige vähem eelistatud kliimapoliitikaid, millele järgnesid CO₂ maksud ja teemaksud, välja arvatud elektriautode puhul. Kõige olulisem on see, et meede tõrjub valdavalt ka erakondade hääletusplokke, mis Euroopa tasandil seda toetavad, sealhulgas „vasaktsentristlikud parteid, nagu Saksamaa SPD, Poola Lewica ja Prantsusmaa Parti Socialiste”.

Praegusel kujul on Euroopa Liit vastu võtnud sisepõlemismootoritele keelu, mis jõustub 2035. aastal, mis tähendab, et sellest aastast ei tohi enam uusi sõidukeid müüa. Kuid keeld vaadatakse läbi 2026. aastal ja seda võidakse uuesti läbi vaadata, olenevalt seadusandjate eelistustest selles etapis.

Juunis Euroopa Parlamendi valimiste kandidaatide uuring Consumer Champs peegeldab seda olulist küsimust inimeste mobiilsuse jaoks. küsitluse 2. küsimus. Ainult need kandidaadid, kes pooldavad bensiinimaksude langetamist, saavad selle küsimuse eest 10 punkti. Bensiinimaksude tõstmine, elektrisõidukite reklaamimine või mõlema kombinatsioon ei anna neile punkte.

Consumer Choice Center punktide andmise süsteem selles uuringus esindab tarbijate soove, kellest paljud osalevad juunis toimuvatel Euroopa Parlamendi valimistel. Meie põhjendus on järgmine:

Tarbijad peavad olema turu pakkumise juht. Kuigi on vaja jätkusuutlikke lahendusi, on otsesed keelud vastuolus tarbija valikuga ega ole tehnoloogia suhtes neutraalsed. ICE-ga sõidukid on viimastel aastakümnetel oma bensiinitarbimist märkimisväärselt vähendanud, mis on otsene vastus tarbijate nõudlusele oma sõidukite madalamate jooksvate kulude järele – see on üksiktranspordi keskkonnasäästlikkusele rohkem kaasa aidanud kui valitsuse meetmed. Tarbijad, kes valivad elektrisõidukid, võivad seda teha, kuid neil ei tohiks olla eelisõigust teiste tarbijate ees, eelkõige seetõttu, et nende sõidukid on tavasõidukitega võrreldes sageli suurema sissetulekuga leibkondadele juurdepääsetavamad. Majanduslikust seisukohast karistaks EL ka oma töötlevat tööstust Aasia ja Põhja-Ameerika turgude kasuks.