Meie valitsuse asjade juht Zoltan Kesz viis läbi intervjuu Saksamaa Vaba Demokraatliku Partei kandidaadiga Euroopa Parlamenti. Arutelu eesmärk oli saada ülevaade nende vaadetest Euroopa tuleviku kohta, nende pakutavatest lähenemisviisidest praeguste väljakutsete lahendamiseks ja nende seisukohtadest peamistes poliitilistes küsimustes.

Millised on suurimad väljakutsed, millega EL praegu silmitsi seisab?

„Kui rääkida peamistest välis- ja julgeolekupoliitilistest väljakutsetest, nagu Ukraina ja Iisraeli toetamine, siis Euroopa Liit ei räägi ühel häälel. Demokraatia ja õigusriik on kogu Euroopas järjest suurema surve all. Radikaalsed parteid on riikide parlamentides laialdaselt esindatud ja mõnel juhul on need tõusuteel. EL-i kodanikke koormab ajutiselt kõrge inflatsioon ning riigieelarveid koormavad kõrgemad intressimäärad ja kasvavad kulutused. Keskmise suurusega ettevõtted ja tööstus on hädas katkenud tarneahelate, kasvavate toorainehindade ja juurdunud oskustööliste puudusega – seda ka demograafiliste põhjuste tõttu. Euroopa Liidu energiavarustus on nagu lapitekk ega ole seetõttu kriisikindel ega tõhus. Mis puutub tipptehnoloogiatesse, mis on vajalikud kriiside kiireks ületamiseks ning suveräänse ja tulevikukindla ELi jaoks, siis Euroopa jääb rahvusvahelises konkurentsis maha. Lisaks nendele riiklikele ja Euroopa väljakutsetele on ka globaalsed: võitlus ebaseadusliku rände ja smugeldajate jõukude vastu, võitlus globaalse soojenemise vastu, süsteemikonkurents autokraatiate ja diktatuuridega ning kaitse küberrünnakute vastu.

Milline on teie nägemus Euroopast järgmisel kümnendil?

“Esiteks: Euroopa peab muutuma lihtsamaks. Meie jaoks hõlmab see ka subsidiaarsuse põhimõtte tugevdamist. Inimesed ei peaks EL-i seostama ülereguleerimise või keeldudega, vaid lihtsate, kiirete ja arusaadavate lahendustega meie aja probleemidele.
Teiseks: Euroopa peab muutuma tugevamaks. Kodanikud peavad olema veendunud, et Euroopa piirid on turvalised, ebaseaduslik ränne on rangelt tõkestatud, riigist lahkuma sunnitud inimesed toimetatakse kiiresti tagasi kodumaale, õigusriigi põhimõtet jõustatakse järjekindlalt kõikjal Euroopas ning võimas Euroopa armee kaitseb inimesi ja inimesed sõjalise hädaolukorra korral Euroopa huvid on valmis tegutsema.
Kolmandaks: Euroopast peab saama turumajandus. Meie majanduslik tugevus on otsustav tegur süsteemses konkurentsis teiste maailma piirkondadega.“

Millisena näete tehisintellekti rolli lähitulevikus? Mida arvate selle reguleerimisest?

„Tahan muuta EL-i tehisintellekti levialaks, mis teenib inimeste eluvõimalusi, mitte ei võta neilt jõudu. Seetõttu lükkan tagasi nii jälgimissoovid kui ka ülereguleerimise fantaasiad. Olen pühendunud uuendusi võimaldava ja kodanikuõigusi kaitsva Euroopa tehisintellekti määruse ebabürokraatiale ja praktilisele rakendamisele. Ma pooldan õiglase kasutamise põhimõtet, mis põhineb AI koolitusandmete Ameerika mudelil. Soovin tugevdada Euroopa tehisintellekti majanduse konkurentsivõimet ja võimaldada õiguste omanikele kaasaegseid monetiseerimismudeleid. Samuti tahan hariduses kasutada tehisintellekti (AI) pakutavaid võimalusi. AI-rakendused võivad toetada õpilaste individuaalset õppimist kohandatud õppematerjalide kaudu. Tehisintellekt pakub ka võimalust leevendada õpetajate koormust. Õpilasi tuleks õpetada võimalikult varakult tehisintellekti asjatundlikult kasutama, et valmistada neid ette töömaailmaks, mida AI üha enam mõjutab.

Millist kasu saab Euroopa vabakaubanduslepingutest?

“EL saaks kasu majanduskasvust, lepingupoolte vahelisest tehnoloogiate ja uuenduste vahetamisest ning diplomaatiliste suhete tugevdamisest. Vabakaubanduslepingutest võidaksid ka tarbijad, kuna kaubanduslepingud laiendavad tarbijate toodete ja teenuste valikut ning alandavad tarbijahindu, kaotades või vähendades tariife ja kaubandustõkkeid. Kaubanduse kasv võib luua töökohti ka sellistes ekspordile orienteeritud tööstusharudes nagu Saksamaa.“

Paljud poliitikud räägivad energia mitmekesistamisest. Milline on teie jaoks ideaalne lahendus
arvamus?

“Ideaalne lahendus on mitmekesistamine ise. Saksamaa üksikpüüdlus meie Euroopa partnerite huvide vastu Nord Stream 1 ja 2 puhul oli tõsine viga. Meie vastus on ühine energiaalane välispoliitika, mis loob energiapartnerlusi usaldusväärsete riikidega. Tuumasüntees pakub potentsiaali toota energiat tulevikus kliimaneutraalsel ja ohutul viisil. Soovin luua tuumasünteesi jaoks innovatsioonisõbraliku õigusraamistiku väljaspool tuumaseadust, mis arvestab selle tehnoloogia väiksemaid riske. Vesinik ja sünteetilised kütused pakuvad tuleviku energiasalvestusseadmetena suurepäraseid võimalusi. Alternatiivseid kütuseid, näiteks e-kütuseid, tuleks lubada nii puhta kütusena kui ka lisandina. Põlemismootorid iseenesest ei ole kliimale kahjulikud, vaid pigem nende töö fossiilkütustega. Selleks, et muuta üle miljardi sisepõlemismootoriga sõidukipark kogu maailmas kliimasõbralikumaks, toetume fossiilkütuste asendamisele sünteetiliste kütustega ja pühendumisele sisepõlemismootoritele kui inimeste liikuvusele. Tahame muuta sisepõlemismootorid kliimasõbralikuks, mitte keelustada. Samal ajal tahan kiirendada infrastruktuuri ja taastuvenergia laienemist. Lisaks tahetakse laiendada liikmesriikide vahelist elektrivõrku ja luua Euroopa energia siseturg.

Kumba eelistad ja miks? Innovatsioon vs regulatsioon?

„Liberaalina saan sellele küsimusele lihtsalt vastata: me tahame, et Euroopast saaks murranguliste uuenduste ja tipptehnoloogiate ülemaailmne keskus. Innovatsioon suurendab efektiivsust ja paindlikkust, soodustab konkurentsi, tagab loovuse ja dünaamilisuse, vähendab ettevõtete kulusid ja väldib tarbetut bürokraatiat.