Meie valitsuse asjade juht Zoltan Kesz intervjueeris liberaalide algatuse kandidaati Euroopa Parlamenti. Vestluse käigus püüti mõista nende vaatenurki Euroopa tuleviku kohta, strateegiaid, mida nad praeguste probleemide lahendamiseks soovitavad, ja seisukohta olulistes poliitilistes küsimustes.

 Millised on suurimad väljakutsed, millega EL praegu silmitsi seisab?

“Meie peamine eesmärk peaks olema demokraatia, vabaduse, turvalisuse, sotsiaalkaitse ja jätkusuutlikkuse Euroopa väärtuste toetamine nii praegu kui ka tulevikus eurooplaste jaoks.

Me seisame silmitsi vahetute kriisidega, nagu Venemaa sõda Ukraina vastu. Seisame kindlalt Ukraina rahvaga. Lisaks seisame silmitsi strateegiliste väljakutsetega, sealhulgas vajadusega vältida sõltuvust türannilistest režiimidest energia, toit ja tehnoloogia. Selleks toetame tarnijate mitmekesistamist vabade turgude, rahvusvahelise kaubanduse ja arengukoostöö kaudu.

Kuid kõige olulisemad väljakutsed, millega me silmitsi seisame, võivad olla vähem ilmsed. The elukalliduse kriis võib intensiivistuda, eriti kuna taastamiskavad tuleb tagasi maksta, mis võib õhutada suuremat populismi. Demograafilised suundumused võib tõsiselt mõjutada meie majandust ja heaoluriike. Pealegi oleme kaotamas konkurentsivõimet globaalsetel turgudel, vähendades meie suutlikkust luua ressursse ja lahendusi muudeks pakilisteks probleemideks, nagu tehnoloogiline ja energeetiline üleminek.

Milline on teie nägemus Euroopast järgmisel kümnendil?

Usume kindlalt, et Euroopa peaks seda tegema juhtima maailma uuenduste vallas. Selle saavutamiseks peame minimeerima bürokraatiat, viima lõpule ühisturu ja vabastama 450 miljoni eurooplase loomingulise potentsiaali. See visioon ulatub kaugemale majanduskasvust; see seisneb tugevate sotsiaalsüsteemide tagamises ja jätkusuutlikuma kontinendi loomises. See puudutab kasvatamist ühiskond, kus on võimalused ja võimalused kõigile.“

Millisena näete tehisintellekti rolli lähitulevikus? Mida arvate selle reguleerimisest?

“Tunnistame tehisintellekti tohutut potentsiaali ning selle väärkasutamise ohte, mis kahjustavad meie vabadusi ja õigusi demokraatlike, vabaturuliste ja avatud ühiskondade üksikisikute ja kodanikena. Muutuste vastuvõtmisel ei tohi me sisse juhatada düstoopiaid, kus inimestelt võetakse õigust ilma. Ja meil ei tohiks olla edevust edusammude mikrojuhtimiseks. Määrus peaks kindlalt kaitsma vabadusi ja õigusi, kehtestama eetilised piirid, selgitama õiglasi kaasamise reegleid ning jääma siiski piisavalt paindlikuks, et lasta innovatsioonil õitseda.“

Millist kasu saab Euroopa vabakaubanduslepingutest?

“Vabakaubandus on kõigi elukvaliteedi tõstmiseks ülioluline. Vabakaubandus seisneb vastastikku kasulikus majanduslikus vastastikuses sõltuvuses, koostöö ja arengu soodustamises ning rahvaste ja rahvaste rahus ühendamises – vabakaubandusest saavad kasu kõik osapooled. Euroopa saab suurt kasu kaupade ja teenuste tootmisest, mida teised piirkonnad innukalt oma toodangu vastu vahetavad, suurendades seeläbi maailma majanduslikku toodangut, luues uusi ressursse ja luues inimestele võimalusi.

Vabakaubanduslepingud on oma olemuselt poliitilised. Mõned on kaldunud tugevalt juhitud kaubanduse poole, mida me ei toeta. Vabakaubanduslepingud peaksid seadma esikohale rahvusvahelise kaubanduse tõkete kõrvaldamise ja võimaldama inimestel oma majanduslikku vabadust hästi ära kasutada.“

Paljud poliitikud räägivad energia mitmekesistamisest. Mis on teie arvates ideaalne lahendus?

“Energiaallikate mitmekesistamine ei ole ainult tehniline vajadus, see on geopoliitiline vajadus. Meid lihtsalt ei saa hoida pantvangis režiimid, mis on avalikult vaenulikud liberaalse demokraatia põhimõtete suhtes. Pooldame madalamaid energiamakse, tehnoloogilise neutraalsuse põhimõtet valitsuse energiatootmise lähenemisviisis, rohkem ühendatud Euroopa energiavõrku, konkurentsivõimelist ühisturgu, mis põhineb avatud vabaturu konkurentsil.“

 Kumba eelistad ja miks? Innovatsioon vs regulatsioon?

“Usume, et innovatsioon on tee konkurentsivõimelisema Euroopa poole, mis soodustab suuremat jõukust, võimalusi ja paremat elukvaliteeti. Vaba turu veendunud pooldajatena tunnistame, et reeglite puudumine võib viia ühisvara tragöödiani. Reguleerimine peaks kaitsma vabadusi, õigusi ja õigustatud sotsiaalseid probleeme – tegeledes negatiivsete välismõjudega, nagu saaste –, võimaldades samal ajal konkurentsivõimelisel avatud turu innovatsioonil areneda. See peaks tagama piiride ületamisel kiire, kindla ja õiglase otsuse. Toetame mõistlikku reguleerimist – mitte bürokraatiat, tühiste volituste andmist, ulatuslikku dirigismi ega progressi takistamist. Me kujutame ette ühiskonda, kus üksikisikud ei vaja luba, et rahumeelselt ja produktiivselt oma elu eesmärki täita. Seega usume, et poliitilisel võimul on kohustus inimeste elu lihtsustada.“

Mille pärast teie valijad Euroopa Liiduga seoses muret tunnevad?

“Portugali inimesed on peamiselt mures riiklike küsimustega, nagu elukallidus, eluase ja tervishoid, mis sageli projitseerib need mured Euroopa Liitu. ELi pädevusse kuuluvates küsimustes, nagu Ukraina sõjale reageerimine, jätkusuutlikkus ja arengufondid, lähevad arvamused lahku. Mõned Portugali fraktsioonid pooldavad populistlikke meetmeid, nagu EKP sekkumine, ulatuslike üleeuroopaliste heaoluprogrammide rakendamine ja rändajate suhtes range poliitika vastuvõtmine. Seevastu liberaalsed valijad seavad prioriteediks Euroopa bürokraatia vähendamise (mida süvendab siseriiklik ülemääramine), rahaliste vahendite ümberhindamist, et soodustada reforme ja majanduslikku autonoomiat, mitte sõltuvust, ning Euroopa ülemaailmse konkurentsivõime suurendamist.“

Kas teie arvates on mõistlik võtta liitu vastu rohkem riike?

“Usume, et Euroopa Liidu eetiline kohustus on tervitada riike, kes on suutnud täita ülestõusmisnõudeid – eelkõige inimõiguste austamise, demokraatlike institutsioonide, vabade turgude – ja soovivad sellel teel jätkata.“

Consumer Choice Center-l on hea meel teatada meie käimasoleva projekti Consumer Champs viimased tulemused – uuenduslik algatus, mille eesmärk on suunata valijaid läbi keeruliste avaliku poliitika seisukohtade maastiku enne eelseisvaid Euroopa Parlamendi valimisi juuni alguses.

Consumer Champs on midagi enamat kui lihtsalt küsitlus – see on konkurss, mis tõstab esile poliitikud, kes seavad oma poliitika kujundamisel esikohale tarbijate huvid. Valimiste lähenedes on meie projekti eesmärk anda valijatele väärtuslikku teavet, aidates neil kindlaks teha, millised kandidaadid kõigis 27 ELi riigis ühtivad oma väärtustega kriitilistes tarbijaga seotud küsimustes.

Meie praegune edetabel näitab põnevat võistlust, mille esikohal on kandidaadid Saksamaalt ja Rootsist. Need kõrgetasemelised poliitikud on näidanud üles suurt pühendumust tarbijatele kasulike poliitikate edendamisele, keskendudes sellistele valdkondadele nagu kaubandus, digitaalne vabadus, tubakakahjude vähendamine, inflatsioonikontroll, liikuvuskulud, toidupoliitika, jätkusuutlikkus ja tehnoloogianeutraalsed energiakäsitlused.

See pingerida mitte ainult ei tõsta esile nende kandidaatide pühendumist tarbijat toetavale poliitikale, vaid on ka juhiseks valijatele, kes soovivad teha küsitlustel teadlikke otsuseid.

"Meil on hea meel näha poliitikute aktiivset kaasamist kogu Euroopas, eriti meie kõrgeima auastmega kandidaate Saksamaalt ja Rootsist," ütles Consumer Choice Center valitsusasjade juht Zoltan Kesz. "Meie eesmärk Consumer Champs-ga on tagada, et tarbijate huvid oleksid poliitilises dialoogis esiplaanil ja kesksel kohal ning need tulemused näitavad paljutõotavat suunda."

Kuna jätkame riiklike kandidaatide poliitiliste seisukohtade ja vastuste jälgimist ja nendest aru andmist, julgustame valijaid olema kursis ja osalema aktiivselt tarbijasõbraliku poliitikamaastiku kujundamisel.

Meie valitsuse asjade juht Zoltan Kesz intervjueeris hiljuti Saksamaa Kristlik-Demokraatliku Liidu Euroopa Parlamendi saadikukandidaati, et mõista nende vaatenurka Euroopa tulevikule, strateegiaid, mida nad praeguste väljakutsete lahendamiseks soovitavad, ja nende arvamusi olulistes poliitikaküsimustes.

Millised on suurimad väljakutsed, millega EL praegu silmitsi seisab?

"Suurimad väljakutsed on järgmised: 

(1) Jõua konsensusele ELi reformi osas, et muuta see Euroopa tugevaks maailmajõuks, võrreldes teiste ülemaailmsete suurriikidega, millel on tõeline kaitse- ja julgeolekuliit (vt (2) allpool) ning veelgi tugevam konkurentsivõimeline ja uuendusmeelne turumajandus. ajendatuna tõelistest ELi huvidest, mitte riiklikest huvidest 

(2) Tugevdada oluliselt Euroopa kaitse-, julgeoleku- ja sõjalist suutlikkust, et kaitsta kõiki ELi kodanikke 

(3) ELi saabub suur pagulaste arv  

(4) EL-i äärmusparteide ja liikumiste oht demokraatiale. (5) Küberrünnakud  

(6) Kvalifitseeritud tööjõu nappus 

(7) Demograafiline areng ELis  

(8) Kliimamuutused 

(9) Bürokraatia 

(10) Võltsuudised 

(11) Inimeste ebavõrdsus ELis, aga ka kogu maailmas 

(12) Vähenenud rahvusvaheline koostöö koos suurenenud natsionalismiga.

Milline on teie nägemus Euroopast järgmisel kümnendil? 

“a. EL on loodud tugeva Euroopa maailmajõuna, mida austavad teised globaalsed jõud kui Euroopa peamine esindaja 

EL on loodud tugevana Euroopa maailmariik esindab ühel häälel selle liikmesriikidega võrreldes Venemaa, Hiina, USA, Türgi ja teiste maailma suurriikidega. Selleks on oluline luua tõeline Euroopa kaitse- ja julgeolekuliit. Lisaks eeldab see, et EL-i ühise välis- ja julgeolekupoliitika otsused võetakse vastu kvalifitseeritud häälteenamusega – ühehäälsuse asemel tugevdatakse oluliselt EL-i liikmesriikide sõjalist võimekust ning EL-il on kaitsevolinik. 

EL kehtestab oma oma digitaalset infrastruktuuri ning tagab ELi juurdepääsu turvalisele, taskukohasele ja jätkusuutlikule kriitiliste toorainete, kiipide ja akude tarnimine vähenenud sõltuvusega kolmandatest riikidest (st ELi mittekuuluvatest riikidest).  

Selleks et teised globaalsed jõud austaksid, on EL a tugev ja konkurentsivõimeline majandusturg atraktiivsete tingimustega tööstusele, ettevõtetele, idufirmadele, teadusele ja investoritele ning a innovatsiooni, moderniseerimise ja digitaliseerimise kliima, mis põhineb sotsiaalse turumajanduse kontseptsioonil ning oluliselt vähendanud bürokraatiat. 

EL on maailmas eeskujuks tõhusalt saavutada kliimakaitse eesmärgid, mis põhineb tehnoloogilisel innovatsioonil ja sotsiaalse turumajanduse kontseptsioonil. 

EL kaitseb oma piire tõhusalt ELi asutuse Frontexi tugeva mandaadi ja kõigi 27 liikmesriigi panusega ning määratleb ja tõhusalt jõustab ühine rändepoliitika  austades inimõigusi ning lähtudes oma huvidest ja vajadustest. 

b. Oluliselt tugevdatud demokraatlikke elemente ELis 

Käsikäes ELi kui Euroopa maailmajõu loomisega (vt a) tugevneb oluliselt ELi sisemine demokratiseerimine. See hõlmab eelkõige Euroopa Parlamendi tugevamat rolli komisjoni, sealhulgas selle presidendi ametisse nimetamisel, seadusandlikumat kaasotsustamisõigust ja täieõiguslikku seadusliku algatuse õigust. Lisaks vähendatakse komisjoni liikmete arvu (nt 15 volinikku). Neid ei peaks enam esitama liikmesriikide valitsused, vaid need peaks nimetama komisjoni presidendikandidaat ja seejärel heaks kiitma nii nõukogu kui ka parlament.

Et edendada ELi poliitikat tõelistes ELi huvides, täiendatakse Euroopa Parlamendi valimissüsteemi riikidevaheliste erakondade nimekirjade elementidega. Kümne aasta pärast toimuvatel europarlamendi valimistel juhitakse Euroopa Parlamendi kandidaatide valimiskampaaniat (osaliselt) üle EL-i hõlmava kampaaniana, mis hõlmab kõiki EL-i kodanikke, mitte ei keskendu ainult liikmesriigile, kuhu kandidaat kuulub. Sel eesmärgil peaks EL-i poolt kõigile kandidaatidele pakutav digitaliseerimise kaasaegne kasutamine ja kaasaegsed tõlkevahendid olema osa ELi toetusest sellisele üleliidulisele valimiskampaaniale. 

Need kolm punkti, mis on osa ELi reformist järgmises ELi kloostris, toetavad seda, et ELi otsused võetakse vastu keskpikas perspektiivis tõelises ELi vaimus, vt punkt c. allpool. 

c. ELi ühtlustatud/integreeritud valdkondade poliitikat juhivad pigem tõelised ELi kui riiklikud huvid 

ELi otsused ühtlustatud/integreeritud valdkondades võetakse vastu a tõelist ELi huvi mitte olla rahvuslike huvide kompromiss. 

ELi kodanikud elavad eesmärgi nimeleuroopalik eluviis“. Kesksete väärtuste hulka kuuluvad inimväärikus, rahu ja vabadus, demokraatia, inimõigused, võrdsus, õigusriik ning sotsiaalne ja ökoloogiline vastutus. 

Seal on EL ülikoolid ELi ühtlustatud valdkondades, nagu EKP pangandusjärelevalve, EKP rahapoliitika, krediidiasutuste kriisilahendus, konkurentsiõigus ning rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamine. Haridussüsteem jääb jätkuvalt liikmesriikide pädevusse. 

70 % ELi kodanikest räägib soravalt vähemalt kahte EL-i keelt ja 50%, i.tegelema 3 ELi keeles. See on eesmärk kõigi ELi kodanike jaoks, olenemata nende haridustasemest ja sellest, kas nad elavad suurlinnades või maal. 

d. Selguse huvides ülesannete selgem jaotus ELi ja riikliku tasandi vahel 

Piirkonnad EL-i ja liikmesriikide pädevus on selgemini määratletud läbipaistvuse huvides ELi kodanike ja otsustajate jaoks, et tagada kõigi ELi kodanike ja ELi liikmesriikide ühine mõistmine ja usaldus. 

On oluline, et EL austab rahvuslikke eripärasid, traditsioone ja iseärasusi usupühad ja piirkondlikud tooted. Selleks tuleks järgmise ELi reformi käigus tugevdada Euroopa Regioonide Komiteed. 

Lisaks on subsidiaarsuse põhimõte Seda tuleb jälgida, st ELi kodanike jaoks peab olema selge kasu ja lisandväärtus, kui EL võtab meetmeid, mitte liikmesriigid, näiteks kavandatava meetme ulatuse ja mõju tõttu.“

Millisena näete tehisintellekti rolli lähitulevikus? Mida arvate selle reguleerimisest? 

“AI pakub suurepäraseid võimalusi nagu tõhususe suurendamine, tulemuste järjepidevus ja tööjõu käsitsitöö asendamine, eelkõige ajal, mil kvalifitseeritud tööjõudu kõigil tasanditel napib. Oluline on tagada, et inimesed, st inimesed, võtaksid vastu olulised otsused ning jälgiksid tähelepanelikult tehisintellekti arengut ja kasutamist.  

Toetan tehisintellekti piiratud reguleerimist, kui tuvastatakse konkreetsed riskid (nt inimõiguste rikkumised). Vastasel juhul tuleks tehisintellekti arendamine ja kasutamine jätta selle kasutajatele, et võimaldada innovatsiooni ja konkurentsi ilma bürokraatiat liigselt koormamata. Palun vaadake ka minu vastust punktis 6.“

Millist kasu saab Euroopa vabakaubanduslepingutest?

“2023. aastal eksportis EL-27 kaupu ligikaudu 2,55 triljoni väärtuses eurot. Vabakaubanduslepingud vähendavad ja kaotavad tariife ning aitavad kõrvaldada piiritagused tõkked, mis muidu takistaksid kaupade ja teenuste liikumist. See julgustab välisinvesteeringuid, edendab piirkondlikku majandust ja integratsiooni ning loob vabakaubanduslepingu partnerite vahel ühiseid lähenemisviise. Üldiselt ma usun seda Vabakaubanduslepingud toetavad asjaomaste riikide majandust ja jõukust ning toovad kasu tarbijatele. 

Lisaks võivad vabakaubanduslepingud olla vahendiks käimasolevate siseriiklike reformide, kaubanduse liberaliseerimise ja kliimakaitse soodustamiseks ning inimõigused vabakaubanduslepingut sõlmivates riikides.“

Paljud poliitikud räägivad energia mitmekesistamisest. Mis on teie arvates ideaalne lahendus? 

“Minu arvates on energiapoliitika eesmärk peaks olema (i) tagada inimestele ja tööstusele usaldusväärne ja taskukohane energia, (ii) toetada ELi kui tugevat majandusturgu, millel on tööstusele, idufirmadele ja teistele investoritele atraktiivsed tingimused, ning (iii) saavutada kliimaneutraalsus. EL 2050. aastaks. 

Nii palju kui võimalik, taastuvenergia kasutamist tuleks suurendada ja see peaks mängima olulist rolli. Arvestades aga seda, et päikese- ja tuuleenergia – mis moodustab ca. aastal 75 protsenti taastuvenergiast Saksamaa – sõltuvad loodusest ja mittekontrollitavatest teguritest, on vaja energiavarustuseks piisab ka muudest liikidest faasides vähese päikese ja tuulega (energia segu).  

Esiteks, et võimaldada nii laia energiavalikut, arvestades, et praegu pole lahendust, on minu arvates ülioluline võimaldada kasutada ja uurida kõiki olemasolevaid tehnoloogiaid, sealhulgas fotogalvaanika, tuuleenergia, geotermiline energia, hüdroenergia, vedel- ja tahket biomassi, samuti tuumaenergiat ja uuenduslikke tuumatehnoloogiaid, nagu tuumasünteesi. Eelkõige arvan, et sisepõlemismootori (Verbrennermotor) keelustamine ELi tasandil tuleks uuesti läbi vaadata ja tühistada, eelkõige selleks, et võimaldada e-kütuste kasutamist, võttes arvesse selles osas tehtud edukaid pilootuuringuid. 

Teiseks on järgmise 2–3 aasta jooksul oluline, et EL looks ELis täieõigusliku energialiidu. See eeldab liikmesriikide tihedat koostööd, et laiendada piiriülest infrastruktuuri ja torujuhtmete võrku energia, nt vesiniku transpordiks ning luua rohkem energiapartnerlusi usaldusväärsete partneritega. Lisaks on teatud piirkondades kasulik võimalus kasutada rohkem kui ühte energialiiki, et kohaneda turu arenguga, näiteks fotogalvaaniliste ja soojuspumpadega majapidamistes või hübriidautodes, olenevalt sellest, kas see on kulude osas mõistlik ja sõltub tulevasest tehnoloogilisest arengust.“

Kumba eelistad ja miks? Innovatsioon vs regulatsioon?

"Ma eelistan a reguleerimise ja innovatsiooni kombinatsioon, olenevalt kõnealusest piirkonnast.  

Reguleerimine võib olla kasulik, kui (i) tuvastatakse konkreetsed riskid või probleemid või (ii) ELi kontekstis, kui on vaja luua ELi liikmesriikide vahel põhiline ühine arusaam, et tagada usaldus, vältida arusaamatusi ja toetada taset. mänguväljak. 

Üldiselt ei ole riik parem ärijuht. Pigem usaldan tööstuse ja erasektori asjatundlikkust. Seega, kui ei ole mõjuvat põhjust, mis õigustab reguleeritavat valdkonda, siis usun, et kõrgetasemelistest reguleerimispõhimõtetest piisab, kui seda üldse vaja on, et jätta tööstusele, teadusele ja idufirmadele rohkem ruumi innovatsioonile ja loovusele. mis minu arvates annab paremaid tulemusi. Lisaks tuleb vältida tarbetut bürokraatiat. “

Mille pärast teie valijad Euroopa Liiduga seoses muret tunnevad? 

“Peamised probleemid hõlmavad järgmist: 

• EL läheb liiga kaugele riiklikesse ülesannetesse, võtmata piisavalt arvesse riiklikke iseärasusi ja ajaloolist arengut. 

• Otsuste vastuvõtmine ELis on aeglane ja mitte alati tõhus. 

• Proportsionaalsuse puudumine ja liigne bürokraatia EL-i regulatsioonis. 

• Õigusriigi põhimõtete mittejärgimine ja jõustamine mõnes liikmesriigis. • Mõnes ELi eelarvesse märkimisväärselt panustava leibkonna jõukus näib olevat väiksem kui mõnes teises ELi riigis, mis saavad olulist kasu ELi eelarvest ja EList. programmid. Mõned inimesed peavad seda olukorda ebaõiglaseks. 

• Mitte kõik liikmesriigid ei järgi stabiilsuse ja kasvu pakti, ilma et komisjon oleks selle tagamiseks piisavaid samme võtnud.

Kas teie arvates on mõistlik võtta liitu vastu rohkem riike?

„Arvan, et Balkani riikidel on oma geograafilist asukohta arvestades mõistlik ühineda ELiga poliitilise ja strateegilise eesmärgina. Sellegipoolest peavad minu arvates enne, kui riigid saavad ELiga ühineda, olema täidetud järgmised kaks põhitingimust: 

a. The riik vastab täielikult kriteeriumidele ELiga ühineda. 

b. The EL tuleb enne ühinemist reformida uutest liikmesriikidest Euroopa Liitu. Vastasel juhul muutub praeguse institutsioonilise ülesehituse korral rohkemate riikide ühinemise korral tänane keerukas otsuste tegemine veelgi keerulisemaks, millega kaasneb oht, et ELi tegutsemisvõime väheneb. 

Mõlemad kriteeriumid kehtivad ka Lääne-Balkani riikide, Ukraina ja Moldova suhtes.“

Meie valitsuse asjade juht Zoltan Kesz intervjueeris Rootsi Pirate erakonna kandidaati Euroopa Parlamenti. Vestluse käigus püüti mõista nende vaatenurki Euroopa tuleviku kohta, strateegiaid, mida nad praeguste probleemide lahendamiseks soovitavad, ja seisukohta olulistes poliitilistes küsimustes.

Millised on suurimad väljakutsed, millega EL praegu silmitsi seisab?

„Suurim probleem, millega EL silmitsi seisab, on see, kuidas teatud liikmesriigid ja ka EL komisjon ise seavad kahtluse alla õigusriigi ja inimõiguste põhimõtete, näiteks vestluse kontrollimise.

Illiberaalsete politseiriikide levik Euroopas on tingitud massilise jälgimise jätkuvast laienemisest, mille vastu võitlemine on minu peamine poliitiline fookus. Esimene asi, mida tuleb tunnistada, on see, et enam ei tehta vahet riikliku ja ettevõtete massilise jälgimise vahel; riiklik järelevalve toimub peamiselt tagauste kaudu, mis võimaldavad juurdepääsu ettevõtete kogutud andmetele.

Need ettevõtted omakorda tagavad oma jätkuva õiguse tarbijaandmeid kasutada regulatiivsete püüdluste ja lobitööga, nagu näiteks Consumer Choice Centeri poliitikamärkus "Andmed ja tarbijate privaatsus", dokument, mis näib veenev ainult neile seadusandjatele, kellel pole tehnoloogiaalast tausta. .”

Milline on teie nägemus Euroopast järgmisel kümnendil?

"Minu nägemus on terve Euroopa, mis teeb jätkuvalt seda, mis teeb kõige paremini, nagu kodaniku- ja eriti tarbijaõiguste kaitse ning eelised, mis ei too kaasa mitte ainult suuremat üksikisiku vabadust, vaid kogu pikaajalist heaolu. liit.

Suurepärane näide sellest, kuidas edendada konkurentsi innovatsiooni kaitsval viisil, on EL-i ühise laadijavolituse rakendamine, kus tööstuse standardiorganisatsioon asendati konkreetse pistiku üle otsustama ja talle anti volitused seda standardit muuta. tulevik. See hoiab ära tarbijate lukustumise, võimaldades samas tulevikus uuendusi.

Toimiv turg tugineb tõeliselt teadlikule tarbijale, kes valib mitme sisuliselt erineva toote või teenuse vahel, mis konkureerivad üksteisega tõeliselt. Kõik tururegulatsioonid peaksid püüdma neid alustingimusi tugevdada.

Millisena näete tehisintellekti rolli lähitulevikus? Mida arvate selle reguleerimisest?

"Ma arvan, et tuleks olla ettevaatlik generatiivse tehisintellekti reguleerimisel viisil, mis suurendaks tõkkeid sellesse uude ruumi sisenemisel, kus terve turg ja paljude tugevate konkurentidega on eluliselt tähtis. Määrused generatiivse tehisintellekti kasutamise ja selle toodete levitamise kohta on minu arvates ebavajalikud. Väärinformatsioon, tohterdatud pildid ja muu sarnane ei ole uued probleemid, me saame nende hädadega võitlemiseks kasutada juba olemasolevaid vahendeid.

Ma arvan, et sobivad regulatsioonid on need, mis vähendavad turule sisenemise tõkkeid, piirates samal ajal konkurentsivastast käitumist ja valitsemist ettevõtetes, mis lähenevad monopoolsele staatusele. Sellisteks näideteks on regulatsioon, mis edendab avatud lähtekoodiga mudeleid, mida saab kasutada tarbijatele mõeldud riistvaras, mitte patenteeritud pilvelahenduste puhul.

Kui jätta kõrvale generatiivne AI, siis on ka teisi liike, näiteks massiseire teenistuses kasutatavad süsteemid. Kuna need on haavatavad nii valitsuste kui ka teiste võimsate üksuste uut tüüpi kuritarvitamise suhtes, tuleks neid reguleerida. Ma arvan, et äsja vastu võetud tehisintellekti seadus on samm õiges suunas, kuid õiguskaitse- ja migratsiooniasutuste jaoks tehtud mööndused valmistavad suure pettumuse ning võimaldavad düstoopilisel tasemel automatiseeritud riigi ületamist. Olen ka skeptiline selle suhtes, kuidas seadusega loodetakse, et kõrge riskiga süsteemide pakkujad lihtsalt ennast selliseks liigitavad. Üksikisiku õiguste austamine ei tohiks olla vabatahtlik.

Millist kasu saab Euroopa vabakaubanduslepingutest?

“Lihtsa konkurentsieelise põhimõtte kaudu. Kui näiteks mõne toote tootmine tugineb konkurentsivõime saavutamiseks mastaabisäästule, siis võib-olla suudab EL-i siseturg toetada vaid ühte sellist ettevõtet. See tooks kaasa turu monopoliseerimise, välja arvatud juhul, kui me saaksime turgu ELi ja teiste sõbralike majanduste vahel jagada. Vabakaubanduslepingute põhieesmärk peaks olema üks asi, mida nad on näidanud, et nad suudavad ka tegelikult saavutada: asjaosaliste jõukuse suurendamine.

Ma ei ole aga naiivne riskide suhtes, mida vabakaubanduslepingud võivad tekitada, kui toetutakse liigselt impordile riikidest, mis võivad osutuda vähem sõbralikuks, kui esialgu arvati. Vabakaubanduslepingutest maksimaalse kasu saamiseks peaksime püüdlema selle poole, et EL oleks vajaduse korral isemajandav, kõrvalmõjuna tähendaks see ka kodumaiseid konkurente võtmeturgudel, tagades Euroopa tarbijatele alati valikuvõimaluse. tarnijatele mis tahes kauba või teenuse eest, mida nad soovivad osta.

Lisaks ei tohi me lubada vabakaubanduslepingutel õõnestada meie seadusandlust valdkondades, kus oleme juba maailmas liidrid, ega sundida meid importima halbu seadusi, nagu kavandatavas TTIP-s sisalduvad ACTA-laadsed intellektuaalomandi nõuded. Hästi koostatud vabakaubanduslepingud võimaldavad ELi standarditel kaitsta isegi väljaspool liikmesriike elavaid inimesi.

Paljud poliitikud räägivad energia mitmekesistamisest. Mis on teie arvates ideaalne lahendus?

„Energiavarustus sõltub suuresti nii geograafilisest kui ka majanduslikest teguritest. Minu kodumaal Rootsis on väga kasulik geograafia, mis võimaldab toota suures koguses hüdroelektrienergiat. Kõik riigid seda ei tee, mistõttu arvan, et ainus vajalik riiklike kulutuste algatus peaks olema ELi energiavõrgu edasiarendamine, et võimaldada neil, keda on õnnistatud geograafiaga, pakkuda teistele rohelist energiat. Sellised elektritaristu laiendamised võimaldaksid ka suurema osa vahelduva rohelise energia osakaalu igas riigis, kuna ülejääk võidakse maha müüa Euroopa ühtsel turul, mis oma ulatuse tõttu on loomulikult vähem altid suurtele hinnakõikumistele.

Isegi integreerituma võrgu korral oleks meil endiselt vajadus baaskoormuse võimsuse järele ja kuigi ma arvan, et tunnihinna ja nn nutikate võrkude, samuti pumbatava hüdroenergia laiendamisega saaks palju saavutada, tõenäoliselt vajab veel palju tuumaenergiat. Tuumaenergia on ainus (enamasti) geograafilisest asukohast sõltumatu süsinikuvaba suunatav energia, kuid kuna see on ajalooliselt nõudnud suuri valitsuse toetusi, et säilitada konkurentsivõimet, on nende toetuste minimeerimine üldiselt soovitav, kuid see võib viia tuumaenergia kasutamise vähenemiseni. mis on vastuvõetav ainult seni, kuni see ei too kaasa fossiilkütuste kasutamise suurenemist.

Oluline on ka see, et me peame hädasti vähendama oma sõltuvust fossiilkütustest ja ma usun, et kõige tõhusam viis selleks on kasutada turujõude heitkogustega kaasnevate negatiivsete välismõjude rahalise kulu kehtestamisel. Teistes riikides võiks seda saavutada süsinikumaksuga, kuid EL kasutab piiramise ja kauplemise süsteemi. Lähenemisviiside kompromisse võib arutada mujal, kuid meie praeguses süsteemis oleks vaja süsinikdioksiidi ühikute andmist veelgi piirata, et kompenseerida 2010. aastate ebaefektiivse hinnakujunduse käigus tekkinud heitkoguseid.

Kumba eelistad ja miks? Innovatsioon vs regulatsioon?

“See on kummaline küsimus. Innovatsioon muidugi. Ilmselgelt arvavad kõik, et nad toetavad innovatsiooni ja nende poolt toetatav regulatsioon on vajalik, samas kui teiste kavandatud määrus on valitsuse liialdus.

Näiteks näib, et Consumer Choice Center-d tahetakse näha tugevalt regulatsioonivastasena, kuid te toetate ka seda, et valitsus annab igal aastal miljonitele ettevõtetele monopoolsed õigused. 
intellektuaalne omand. Patendid ja autoriõigused on minu arvates innovatsioonile kõige rohkem takistusi seadvad regulatsioonid, mis jäävad suures osas kahtluse alla. Need kontseptsioonid töötati välja sadu aastaid tagasi ja neid rakendati oluliselt lühemaid perioode ning sellest ajast alates on nende ulatus ja tähtaegade pikkus kasvanud naeruväärseteks mõõtmeteks, hoolimata tehnoloogia ja kultuuri kiirenemisest suurusjärgus.

See hõlmab loomulikult ebaproportsionaalseid jõustamismeetmeid, nagu need, mis on ette nähtud autoriõiguse direktiivis digitaalsel ühtsel turul, mis jätavad kõrvale kodanike ja tarbijate õigused suurte ettevõtete õiguste valdajate rentimise kasuks.

Teie koostöö ECR-ga "Tarbija intellektuaalomandi juhtum" on veider propagandatrikk, mis reedab, et kui tarbijate ja suurettevõtete huvid on vastuolus, ei asu te enam poole. 
koos tarbijaga."

Mille pärast teie valijad Euroopa Liiduga seoses muret tunnevad?

„Ma arvan, et paljude jaoks on EL segane ja läbipaistmatu, mis mulle tundub olevat peamiselt pädeva meediakajastuse probleem. Loodan jätkata Pirate Partei traditsiooni pakkuda läbipaistvat ja arusaadavat teavet nii ajakirjanikele kui ka kodanikele.

Eelkõige loodan ma esindada neid, kes on kõige rohkem mures õiguse pärast privaatsusele maailmas, kus massiline jälgimine kasvab, ja suunata EL suunas, mis kaitseb oma kodanikke, selle asemel, et 
sellisele jälgimisele veelgi kaasa aitamine.

Kas teie arvates on mõistlik võtta liitu vastu rohkem riike?

"Pikaajaline, absoluutselt. Siiski on vaja mõelda, milline oleks nende mõju Euroopa poliitilisele kliimale ja ka ühtsele turule. Kui või võib-olla millal Ukraina EL-iga ühineks, lööks see põllumajandusturu koos vastavate toetustega täielikku sassi, sest nende tähelepanuväärne teraviljatootmisvõime konkureeriks peaaegu kõigi praeguste ELi teraviljatootjatega.

Kui näiteks Serbia ühineks, võib mõju olla kõige tugevamalt tunda poliitilises mõõtmes, kuna tõenäoliselt joonduksid nad Poola ja Ungariga, süvendades juba tekkivat ideoloogilist lõhet. 
liikmesriikide vahel on lõhe, mis juba takistab ELi võimet tõhusalt tegutseda.

Kui aga sellistest väljakutsetest suudetaks üle saada, oleks nii praeguste liikmesriikide kui ka uute liitujate inimestel koos palju parem.

Meie valitsuse asjade juht Zoltan Kesz intervjueeris Rootsi Demokraatide Euroopa Parlamenti kandidaati. Vestluse käigus püüti mõista nende vaatenurki Euroopa tuleviku kohta, strateegiaid, mida nad praeguste probleemide lahendamiseks soovitavad, ja seisukohta olulistes poliitilistes küsimustes.

Millised on suurimad väljakutsed, millega EL praegu silmitsi seisab?

„EL-is on probleeme riikliku suveräänsuse, enesemääramise ja soovimatu EL-i huviga riikide poliitikas. Piiri- ja rändekriis ning Frontex. Probleemid kurjategijatega, kes kasutavad Schengenit riigipiirideülese kuritegevuse viisina.

Milline on teie nägemus Euroopast järgmisel kümnendil?

„Minu nägemus on Euroopa, mida hoiab koos meie huvi meie ühisturu ja ühiste väärtuste vastu, kuid samas hoiab koos vastastikune austus meie kultuuriliste erinevuste vastu. Põhja-Euroopa erineb Kesk-, Lääne-, Ida- ja Lõuna-Euroopast, kuid oleme ka teatud võtmete poolest sarnased.

 Millisena näete tehisintellekti rolli lähitulevikus? Mida arvate selle reguleerimisest?

"Praegused kaasaegsed tehisintellektid, mida arendatakse ja mis on hetkel hoos, on põhimõtteliselt keelemudelid. Nad võivad neelata tohutul hulgal erinevat teavet sisaldavaid andmekogumeid ja arvukate iteratsioonide tõttu suudavad nad väga hästi ära arvata, mida antud inimene soovib, et ta välja sülitaks. See on aga põhimõtteliselt uus guugeldamise ja info kokkuvõtete tegemise viis, mitte revolutsioonilisem. Ma arvan, et EL peaks olema väga ettevaatlik uute tehnoloogiate reguleerimisel, millest enamik inimesi, mitte vähemasti poliitikud, isegi aru ei saa. Seetõttu ei näe ma praegu põhjust, miks EL peaks tehisintellekti kasutamist spetsiaalselt reguleerima.

Millist kasu saab Euroopa vabakaubanduslepingutest?  

"Et see oleks põhiline: saame vabakaubanduslepingutest kasu, muutes teatud tooteid, mis on pärit väljastpoolt liitu, importimisel odavamaks. See võib olla kas üksikisikutele mõeldud tarbekaup või see võib tähendada, et tootmiseks mõeldud baaskaubad on teatud mõttes mõistlikud. Kuid see võib muidugi olla ka keerulisem.

Paljud poliitikud räägivad energia mitmekesistamisest. Mis on teie arvates ideaalne lahendus?

"Energia mitmekesistamine ei ole omaette hüve, selle asemel tuleks keskenduda nii energianeutraalsusele reguleerimisel (st ei tohiks töötada ühegi energiatootmise tüübi vastu või selle nimel) kui ka ebaõiglaste reguleerimistõkete kõrvaldamisele fossiilainete vabade jaoks. energiatootmise tüübid nagu tuumaenergia.

Kumba eelistad ja miks? Innovatsioon vs regulatsioon?

„Sõltub muidugi konkreetsest küsimusest, aga üldiselt pigem innovatsiooni pooldaja, sest regulatsioon kipub maha jääma ja üldises mõttes progressi lämmatama. Mõnel juhul on aga selge vajadus reguleerimise järele, eriti kui teatud ettevõtted saavad teatud tehnoloogiate osas põhimõtteliselt monopoli ja kui nad peavad neid reguleerima, pärsivad nad innovatsiooni, tõrjudes teisi turuosalisi.

Mille pärast teie valijad Euroopa Liiduga seoses muret tunnevad?

 „Rootsi kodanikud on kõige rohkem mures Euroopa Liidu jätkuva föderaliseerumise ja selle üha soovimatuma huvi pärast riiklike poliitikate vastu, mis ilmselgelt ei puuduta EL-i siseturgu, meie ühist piiri ega võitlust Euroopa kuritegevusega. EL peab pöörduma tagasi selle juurde, et tal on ainulaadne eesmärk olla Euroopas vabakaubandusprojekt, et eurooplaste majandustel ühiselt oleks lihaseid, et liikuda maailma suuremate majanduste poole.

Kas teie arvates on mõistlik võtta liitu vastu rohkem riike?

"Uue riikide liitumine ei ole iseenesest hea. Arvan, et esiteks peab olema selge kultuuriline side Euroopa ajaloo ja identiteediga ning riik peab neid üldisi euroopalikke väärtusi jagama. Teiseks, samad nõuded, mis on seatud eelmistele liikmesriikidele, nagu majanduslik stabiilsus, hea õigusriik ja nii edasi – peavad olema raudkindlad ja neid ei saa mingil juhul eirata ühelegi riigile, kes soovib liiduga ühineda.

Meie valitsuse asjade juht Zoltan Kesz viis läbi intervjuu Saksamaa Vaba Demokraatliku Partei kandidaadiga Euroopa Parlamenti. Arutelu eesmärk oli saada ülevaade nende vaadetest Euroopa tuleviku kohta, nende pakutavatest lähenemisviisidest praeguste väljakutsete lahendamiseks ja nende seisukohtadest peamistes poliitilistes küsimustes.

Millised on suurimad väljakutsed, millega EL praegu silmitsi seisab?

„Kui rääkida peamistest välis- ja julgeolekupoliitilistest väljakutsetest, nagu Ukraina ja Iisraeli toetamine, siis Euroopa Liit ei räägi ühel häälel. Demokraatia ja õigusriik on kogu Euroopas järjest suurema surve all. Radikaalsed parteid on riikide parlamentides laialdaselt esindatud ja mõnel juhul on need tõusuteel. EL-i kodanikke koormab ajutiselt kõrge inflatsioon ning riigieelarveid koormavad kõrgemad intressimäärad ja kasvavad kulutused. Keskmise suurusega ettevõtted ja tööstus on hädas katkenud tarneahelate, kasvavate toorainehindade ja juurdunud oskustööliste puudusega – seda ka demograafiliste põhjuste tõttu. Euroopa Liidu energiavarustus on nagu lapitekk ega ole seetõttu kriisikindel ega tõhus. Mis puutub tipptehnoloogiatesse, mis on vajalikud kriiside kiireks ületamiseks ning suveräänse ja tulevikukindla ELi jaoks, siis Euroopa jääb rahvusvahelises konkurentsis maha. Lisaks nendele riiklikele ja Euroopa väljakutsetele on ka globaalsed: võitlus ebaseadusliku rände ja smugeldajate jõukude vastu, võitlus globaalse soojenemise vastu, süsteemikonkurents autokraatiate ja diktatuuridega ning kaitse küberrünnakute vastu.

Milline on teie nägemus Euroopast järgmisel kümnendil?

“Esiteks: Euroopa peab muutuma lihtsamaks. Meie jaoks hõlmab see ka subsidiaarsuse põhimõtte tugevdamist. Inimesed ei peaks EL-i seostama ülereguleerimise või keeldudega, vaid lihtsate, kiirete ja arusaadavate lahendustega meie aja probleemidele.
Teiseks: Euroopa peab muutuma tugevamaks. Kodanikud peavad olema veendunud, et Euroopa piirid on turvalised, ebaseaduslik ränne on rangelt tõkestatud, riigist lahkuma sunnitud inimesed toimetatakse kiiresti tagasi kodumaale, õigusriigi põhimõtet jõustatakse järjekindlalt kõikjal Euroopas ning võimas Euroopa armee kaitseb inimesi ja inimesed sõjalise hädaolukorra korral Euroopa huvid on valmis tegutsema.
Kolmandaks: Euroopast peab saama turumajandus. Meie majanduslik tugevus on otsustav tegur süsteemses konkurentsis teiste maailma piirkondadega.“

Millisena näete tehisintellekti rolli lähitulevikus? Mida arvate selle reguleerimisest?

„Tahan muuta EL-i tehisintellekti levialaks, mis teenib inimeste eluvõimalusi, mitte ei võta neilt jõudu. Seetõttu lükkan tagasi nii jälgimissoovid kui ka ülereguleerimise fantaasiad. Olen pühendunud uuendusi võimaldava ja kodanikuõigusi kaitsva Euroopa tehisintellekti määruse ebabürokraatiale ja praktilisele rakendamisele. Ma pooldan õiglase kasutamise põhimõtet, mis põhineb AI koolitusandmete Ameerika mudelil. Soovin tugevdada Euroopa tehisintellekti majanduse konkurentsivõimet ja võimaldada õiguste omanikele kaasaegseid monetiseerimismudeleid. Samuti tahan hariduses kasutada tehisintellekti (AI) pakutavaid võimalusi. AI-rakendused võivad toetada õpilaste individuaalset õppimist kohandatud õppematerjalide kaudu. Tehisintellekt pakub ka võimalust leevendada õpetajate koormust. Õpilasi tuleks õpetada võimalikult varakult tehisintellekti asjatundlikult kasutama, et valmistada neid ette töömaailmaks, mida AI üha enam mõjutab.

Millist kasu saab Euroopa vabakaubanduslepingutest?

“EL saaks kasu majanduskasvust, lepingupoolte vahelisest tehnoloogiate ja uuenduste vahetamisest ning diplomaatiliste suhete tugevdamisest. Vabakaubanduslepingutest võidaksid ka tarbijad, kuna kaubanduslepingud laiendavad tarbijate toodete ja teenuste valikut ning alandavad tarbijahindu, kaotades või vähendades tariife ja kaubandustõkkeid. Kaubanduse kasv võib luua töökohti ka sellistes ekspordile orienteeritud tööstusharudes nagu Saksamaa.“

Paljud poliitikud räägivad energia mitmekesistamisest. Milline on teie jaoks ideaalne lahendus
arvamus?

“Ideaalne lahendus on mitmekesistamine ise. Saksamaa üksikpüüdlus meie Euroopa partnerite huvide vastu Nord Stream 1 ja 2 puhul oli tõsine viga. Meie vastus on ühine energiaalane välispoliitika, mis loob energiapartnerlusi usaldusväärsete riikidega. Tuumasüntees pakub potentsiaali toota energiat tulevikus kliimaneutraalsel ja ohutul viisil. Soovin luua tuumasünteesi jaoks innovatsioonisõbraliku õigusraamistiku väljaspool tuumaseadust, mis arvestab selle tehnoloogia väiksemaid riske. Vesinik ja sünteetilised kütused pakuvad tuleviku energiasalvestusseadmetena suurepäraseid võimalusi. Alternatiivseid kütuseid, näiteks e-kütuseid, tuleks lubada nii puhta kütusena kui ka lisandina. Põlemismootorid iseenesest ei ole kliimale kahjulikud, vaid pigem nende töö fossiilkütustega. Selleks, et muuta üle miljardi sisepõlemismootoriga sõidukipark kogu maailmas kliimasõbralikumaks, toetume fossiilkütuste asendamisele sünteetiliste kütustega ja pühendumisele sisepõlemismootoritele kui inimeste liikuvusele. Tahame muuta sisepõlemismootorid kliimasõbralikuks, mitte keelustada. Samal ajal tahan kiirendada infrastruktuuri ja taastuvenergia laienemist. Lisaks tahetakse laiendada liikmesriikide vahelist elektrivõrku ja luua Euroopa energia siseturg.

Kumba eelistad ja miks? Innovatsioon vs regulatsioon?

„Liberaalina saan sellele küsimusele lihtsalt vastata: me tahame, et Euroopast saaks murranguliste uuenduste ja tipptehnoloogiate ülemaailmne keskus. Innovatsioon suurendab efektiivsust ja paindlikkust, soodustab konkurentsi, tagab loovuse ja dünaamilisuse, vähendab ettevõtete kulusid ja väldib tarbetut bürokraatiat.

Meie valitsuse asjade juht Zoltan Kesz intervjueeris hiljuti Euroopa Parlamendi liikmekandidaati Liberaalide Liikumisest (Leedu), et mõista nende vaatenurka Euroopa tulevikule, strateegiaid, mida nad praeguste väljakutsete lahendamiseks soovitavad, ja nende arvamusi olulistes poliitikaküsimustes.

Millised on suurimad väljakutsed, millega EL praegu silmitsi seisab?

“Konsolideerimine ja ühtsus. Mõned riigid lähevad liiga palju tagasi rahvuslikele huvidele, mõned populistlikud lähenemised piiride taastamisele jne. See on tee tagasi 90ndatesse. Mitte tulevikku."

Milline on teie nägemus Euroopast järgmisel kümnendil?

"Rohkem turu liberaliseerimist, avatud majandust. Ühine eelarve. Ühine sõjavägi. Ühtsus. See on ainus viis edasi, et Euroopa oleks tugev ja edukas.

Millisena näete tehisintellekti rolli lähitulevikus? Mida arvate selle reguleerimisest?

„AI on fantastiline tööriist ja see on meie tulevik, kui suudame seda nutikalt juhtida, mis ei kahjusta inimkonda. Ühiskond peaks aga olema tehisintellektiga ettevaatlik, kui rääkida küberjulgeolekust ja kurjategijatest, kes seda ühiskonna vastu kasutavad.

Millist kasu saab Euroopa vabakaubanduslepingutest?

"Vähem monopoli, rohkem vabakaubandust, äri võib kasvada maksuvabalt ja tuua tooteid üle kogu Euroopa, kus iga liikmesriik saaks sellest palju kasu."

Paljud poliitikud räägivad energia mitmekesistamisest. Mis on teie arvates ideaalne lahendus?

„Ideaal on minu arvates terve mõistuslik kombinatsioon taastuvenergia ja tuumaenergia vahel. See on ideaalne pilt lõpus. Kuna lähitulevikus ei ole võimalik täielikult taastuvenergial olla, tuleb seda jagada kõige keskkonnasõbralikumal ja tõhusamal viisil.

Kumba eelistad ja miks? Innovatsioon vs regulatsioon?

"Eelistage uuendusi. See on liikumapanev mehhanism helgema tuleviku ja inimkonna edu saavutamiseks.

Mille pärast teie valijad Euroopa Liiduga seoses muret tunnevad?

„Geopoliitiline olukord EL-is ja iga riigi julgeolek. Ma ütleksin, et need on kõige murettekitavamad teemad.

Kas teie arvates on mõistlik võtta liitu vastu rohkem riike?

“Praeguste vastuvõtukriteeriumidega mitte. Need tuleb üle vaadata. EL on juba praegu tohutu ja paljude siseprobleemidega. Uusi liikmeid võetakse vastu kõrgema HDI- ja majandustasemega – nii oleks see kasu ka kogu EL-ile, mitte ainult kasu EL-ist. Selles peab valitsema tasakaal.“

.

Bill Wirtzi poolt

Vastavalt Euractivi aruandlus, näitavad uuringud, et Saksamaa, Poola ja Prantsusmaa valijad peavad sisepõlemismootori (ICE) keelustamist oma kõige vähem lemmikuks kliimapoliitikaks. 15 000 vastaja seas oli ICE keeld üks kõige vähem eelistatud kliimapoliitikaid, millele järgnesid CO₂ maksud ja teemaksud, välja arvatud elektriautode puhul. Kõige olulisem on see, et meede tõrjub valdavalt ka erakondade hääletusplokke, mis Euroopa tasandil seda toetavad, sealhulgas „vasaktsentristlikud parteid, nagu Saksamaa SPD, Poola Lewica ja Prantsusmaa Parti Socialiste”.

Praegusel kujul on Euroopa Liit vastu võtnud sisepõlemismootoritele keelu, mis jõustub 2035. aastal, mis tähendab, et sellest aastast ei tohi enam uusi sõidukeid müüa. Kuid keeld vaadatakse läbi 2026. aastal ja seda võidakse uuesti läbi vaadata, olenevalt seadusandjate eelistustest selles etapis.

Juunis Euroopa Parlamendi valimiste kandidaatide uuring Consumer Champs peegeldab seda olulist küsimust inimeste mobiilsuse jaoks. küsitluse 2. küsimus. Ainult need kandidaadid, kes pooldavad bensiinimaksude langetamist, saavad selle küsimuse eest 10 punkti. Bensiinimaksude tõstmine, elektrisõidukite reklaamimine või mõlema kombinatsioon ei anna neile punkte.

Consumer Choice Center punktide andmise süsteem selles uuringus esindab tarbijate soove, kellest paljud osalevad juunis toimuvatel Euroopa Parlamendi valimistel. Meie põhjendus on järgmine:

Tarbijad peavad olema turu pakkumise juht. Kuigi on vaja jätkusuutlikke lahendusi, on otsesed keelud vastuolus tarbija valikuga ega ole tehnoloogia suhtes neutraalsed. ICE-ga sõidukid on viimastel aastakümnetel oma bensiinitarbimist märkimisväärselt vähendanud, mis on otsene vastus tarbijate nõudlusele oma sõidukite madalamate jooksvate kulude järele – see on üksiktranspordi keskkonnasäästlikkusele rohkem kaasa aidanud kui valitsuse meetmed. Tarbijad, kes valivad elektrisõidukid, võivad seda teha, kuid neil ei tohiks olla eelisõigust teiste tarbijate ees, eelkõige seetõttu, et nende sõidukid on tavasõidukitega võrreldes sageli suurema sissetulekuga leibkondadele juurdepääsetavamad. Majanduslikust seisukohast karistaks EL ka oma töötlevat tööstust Aasia ja Põhja-Ameerika turgude kasuks.

Meie valitsuse asjade juht Zoltan Kesz intervjueeris hiljuti Saksamaa Vaba Demokraatliku Partei Euroopa Parlamendi saadikukandidaati, et saada ülevaade nende nägemusest Euroopa tulevikust, pakutavatest lahendustest praegustele väljakutsetele ja seisukohtadest kesksetes poliitilistes küsimustes.

Millised on suurimad väljakutsed, millega EL praegu silmitsi seisab? 

„EL seisab silmitsi märkimisväärse väljakutsega oma majanduse tugevdamisel, et hoida ettevõtteid ja meelitada ligi investeeringuid. Vaja on kiireloomulisi meetmeid, nagu bürokraatia vähendamine ja teenuste digiteerimine. Ukraina konflikt häirib kaubandust ja energeetikat, rõhutades vajadust ühiste strateegiate järele energia kindlustamiseks, kaitse tugevdamiseks ja majandusliku vastupanuvõime tagamiseks. Sise- ja välisjulgeolek on seotud majandusliku stabiilsusega, mistõttu on vaja võtta meetmeid ebaseadusliku rände vastu ja edendada seaduslikke võimalusi tööjõuvajaduste rahuldamiseks. Koordineeritud Euroopa reageerimine, mis keskendub majanduslikule tugevusele, turvalisusele ja sotsiaalsele ühtekuuluvusele, on sihipärase kasvu, innovatsiooni ja jätkusuutlikkuse meetmete kaudu ülioluline.

Milline on teie nägemus Euroopast järgmisel kümnendil?

“Järgmisel kümnendil näen ma jõukat Euroopat säästva arengu ja digitaalse innovatsiooni esirinnas. Minu eesmärk on konkurentsivõimeline, dünaamiline ja kaasav majandus, mis paneb rõhku õitsvale rohelisele majandusele, kvaliteetsetele töökohtadele ja arenenud digitaalsele infrastruktuurile. Rahu, turvalisus, vabadus ja võrdsed võimalused on üksikisiku vabaduse ja võrdsete eduvõimaluste edendamisel kesksel kohal. See visioon hõlmab tipptasemel haridust, juurdepääsu tervishoiule ja digitaalse ümberkujundamise eeliseid. Üldiselt on minu eesmärk maailmaareenil majandusliku tugevuse, jätkusuutlikkuse ja ühtsusega maailmajagu, mis toetab demokraatlikke väärtusi nii sisemiselt kui ka väliselt, teeb uuendusi, kaitstes keskkonda ja seab esikohale kodanike heaolu.“

Millisena näete tehisintellekti rolli lähitulevikus? Mida arvate selle reguleerimisest?

Tehisintellekt (AI) mängib peagi muutvat rolli, juhtides uuendusi ja aidates kaasa tõhususe suurendamisele erinevates sektorites. Tehisintellekti reguleerimise tasakaalustatud lähenemine on aga ülioluline tagamaks, et selle väljatöötamine ja rakendamine vastaks eetilistele standarditele, kaitseks privaatsust ega tekitaks uut ebavõrdsust. Ma pooldan arukat reguleerimist, mis edendab innovatsiooni, määrates samas selged juhised eetiliste küsimuste, andmekaitse ja turvalisuse jaoks.

Millist kasu saab Euroopa vabakaubanduslepingutest?

„Vabakaubanduslepingud pakuvad Euroopale mitmeid eeliseid, sealhulgas juurdepääsu uutele turgudele, majanduskasvu ja töökohtade loomist. Samuti suurendavad need Euroopa ettevõtete konkurentsivõimet, pakkudes juurdepääsu toorainetele ja komponentidele konkurentsivõimelise hinnaga. Siiski on oluline, et need lepingud sisaldaksid kõikidele osapooltele õiglasi tingimusi ega kahjustaks keskkonna- ja sotsiaalseid standardeid.

Paljud poliitikud räägivad energia mitmekesistamisest. Mis on teie arvates ideaalne lahendus?

„Jätkusuutlik energiavarustus on Euroopa sõltumatuse ja keskkonnakaitse jaoks ülioluline. Minu visioon hõlmab investeeringute suurendamist taastuvatesse energiaallikatesse, nagu tuul, päike ja vesinik, ning energiatõhususe parandamist. Nutikad võrgud on hädavajalikud taastuvenergia paindlikuks jaotamiseks, välissõltuvuse vähendamiseks ja ELi energiaautonoomia suurendamiseks. Tunnistades tuumaenergia rolli, rõhutan rangete ohutus- ja keskkonnastandardite järgimist selle usaldusväärse ja vähese CO2-heitega panuse eest säästvasse energiakombinatsiooni.

Kumba eelistad ja miks? Innovatsioon vs regulatsioon?

„Innovatsioon ja regulatsioon ei ole vastandid, vaid võivad käia käsikäes. Innovatsioon on kriitilise tähtsusega paljude meie ees seisvate väljakutsete lahendamisel, samas kui reguleerimine on vajalik tagamaks, et uued tehnoloogiad ja ärimudelid töötaksid ühiskonna huvides. Läbimõeldud regulatsioon võib suunata ja edendada uuendusi, luues selged raamistikud, tagades samal ajal tarbijakaitse ja õiglased turutingimused.

Mille pärast teie valijad Euroopa Liiduga seoses muret tunnevad?

„Hääletajad on eelkõige mures julgeoleku, majanduse ja rände pärast. Tõhustatud koostöö, kindel kaitsestrateegia ja kõikehõlmavad küberohumeetmed on kodanike turvalisuse jaoks üliolulised – majandusmured keskenduvad töökohtade loomisele keset digitaliseerimist ja struktuurimuutusi. Innovatsiooni edendamine, VKEde toetamine ja ülemaailmse konkurentsivõime tagamine on prioriteedid. Haridus ja elukestev õpe on väga olulised tööjõu ettevalmistamisel majandusmuutuste jaoks. Muredega tegelemine hõlmab reguleeritud rändepoliitikat, võttes arvesse piirijulgeolekut ja humanitaarkohustusi. Seaduslikud ja ohutud rändeteed peavad vastama majanduslikele vajadustele, ületamata seejuures liikmesriikide suutlikkust. Eluasemepuudus võimendab sotsiaalset ebavõrdsust, eriti linnapiirkondades. Lahendused hõlmavad investeeringuid taskukohastesse eluasemetesse, uuendusliku ruumikasutuse edendamist ja sotsiaalkorterite tugevdamist, võideldes samal ajal turuspekulatsioonidega, et saada laialdast juurdepääsu piisavale ja taskukohasele eluasemele.

Kas teie arvates on mõistlik võtta liitu vastu rohkem riike?

„EL-i laienemine võib olla mõistlik, kui uued liikmed jagavad liidu demokraatlikke väärtusi, panustavad majanduslikku tugevusse ja on valmis EL-i õigusakte vastu võtma. Siiski tuleks iga laienemisprotsessi hoolikalt hinnata, tagamaks, et olemasolevad ja potentsiaalsed uued liikmesriigid saaksid laienemisest kasu ilma ELi institutsioonilist suutlikkust liigselt koormamata.

Uus Consumer Champs uuring võib toimida eelseisvatel Euroopa Parlamendi valimistel olulise vahendina, kus tarbijad saavad oma kandidaatide kohta rohkem teada saada ja neid igas küsimuses vastutusele võtta.

Euroopa tarbijad vajavad rohkem kui kunagi varem poliitilisi tegelasi, kes suudavad nende rahutute aegade väljakutsetele vastata. Ajavahemikus 6^th ja 9^th Selle aasta juunis saavad valijad Euroopa Liidu 27 riigis valida 751 uut Euroopa Parlamendi liiget, kes esindavad oma huve. Iga kandidaat peab olema valmis seisma silmitsi probleemidega, mis ulatuvad pidevast lokkavast inflatsioonist ja elukalliduse kriisist kuni tavaliste eurooplaste kodude pideva energiavarustuse säilitamiseni seoses Venemaa põhjendamatu ja ebaseadusliku sissetungiga Ukrainasse. Samal ajal peaksid nad mõistma ja kasutama uute tehnoloogiate, nagu tehisintellekt või uued põllumajanduslikud genoomitehnikad, potentsiaali, kui nad soovivad jätta tarbijatele jõuka ja parema tuleviku.

Kõigile neile kriteeriumidele vastavate poliitiliste tegelaste tuvastamine võib tunduda Heraklese ülesandena. Potentsiaalseid kandidaate, kelle seisukohad võivad tavavalijale teadmata, on tuhandeid. Lisaks on iga tarbijale eluliselt oluline poliitikateema omaette keeruline ja nende kõigi valdamine on praktiliselt võimatu.

Õnneks on Consumer Choice Center kokkupanekuks kõvasti tööd teinud Consumer Champs, tulevaste Euroopa Parlamendi liikmete kohta valmiv põhjalik uuring. See kasutab hulga küsimusi, mis on seotud selliste teemadega nagu avatus kaubandusele, digipoliitika, toiduga kindlustatus ja inflatsiooni põhjused, et järjestada kandidaate vastavalt nende valmisolekule võidelda tarbijate õiguste ja vabaduste eest.

Uuring lahendab paljud probleemid Euroopa tarbijate jaoks vääriliste esindajate leidmisega. Ühest küljest on see suurepärane võimalus kandidaatidele oma poliitilisi arvamusi läbipaistvalt väljendada. Nii näeb igaüks, kas poliitikud on rohkem seotud bürokraatliku status quo kaitsmisega või on nad tõeliselt investeerinud sellesse, et tarbijad saaksid ise valikuid teha. Teise võimalusena võivad vähem tuntud kandidaadid kasutada küsimustikku, et oma juhtumit suurema publiku ees avaldada ja oma tarbijasõbralikke volitusi pingereas tutvustada.

Tarbijad on aga need, kes projektist kõige rohkem võidavad, seda nii teabe kui ka poliitikaga seotuse osas. Küsitluse tulemused kuvatakse vähemalt lehel Consumer Champs veebisait ja seega pakkuda igale valijale usaldusväärset veebipõhist kandidaatide allikat, kellega konsulteerida (vähendades valimiste tundmatut tegurit). Veelgi enam, tarbijad saavad tegutseda ja oma valimisringkonna kandidaate oma poliitiliste ideede eest vastutada, avaldada neile survet tarbijate muresid tõsisemalt võtma või nimetada mõni muu isik, kelle arvates peaks tarbijatšempion olema.

Ideaalne kandidaat on teadlik inflatsiooni mitmetest põhjustest, sealhulgas poliitiliselt mugavate toetuste ja täiendavate maksude kahjulikest mõjudest tarbijate elatusvahenditele. Nad mõistavad, et stabiilne ja turvaline energiasektor nõuab tehnoloogianeutraalsust ja dünaamilist regulatiivset seadet, mis võimaldab hindadel toimida ja turukonkurentsi tarbijatele kasuks tuua. Parim kandidaat mõistab tehisintellektiga seotud riske, kuid tunnistab ka tohutut kasu, mida tehnoloogia innovatsiooni toetava tehnoloogilise keskkonna loomisega kaasa toob. Nad järgivad toidunormide osas mõistlikkust – kui lubatakse kasutada vanemaid mutatsioonitehnikaid, siis tuleks lubada ka palju kallimaid kaasaegseid tööriistu nagu uued genoomitehnikad. Tarbijad väärivad selliseid parlamendiliikmeid ja Consumer Champs aitab neid leida. 

Lugege algset artiklit siin