Meie valitsuse asjade juht Zoltan Kesz intervjueeris hiljuti Saksamaa Kristlik-Demokraatliku Liidu Euroopa Parlamendi saadikukandidaati, et mõista nende vaatenurka Euroopa tulevikule, strateegiaid, mida nad praeguste väljakutsete lahendamiseks soovitavad, ja nende arvamusi olulistes poliitikaküsimustes.

Millised on suurimad väljakutsed, millega EL praegu silmitsi seisab?

"Suurimad väljakutsed on järgmised: 

(1) Jõua konsensusele ELi reformi osas, et muuta see Euroopa tugevaks maailmajõuks, võrreldes teiste ülemaailmsete suurriikidega, millel on tõeline kaitse- ja julgeolekuliit (vt (2) allpool) ning veelgi tugevam konkurentsivõimeline ja uuendusmeelne turumajandus. ajendatuna tõelistest ELi huvidest, mitte riiklikest huvidest 

(2) Tugevdada oluliselt Euroopa kaitse-, julgeoleku- ja sõjalist suutlikkust, et kaitsta kõiki ELi kodanikke 

(3) ELi saabub suur pagulaste arv  

(4) EL-i äärmusparteide ja liikumiste oht demokraatiale. (5) Küberrünnakud  

(6) Kvalifitseeritud tööjõu nappus 

(7) Demograafiline areng ELis  

(8) Kliimamuutused 

(9) Bürokraatia 

(10) Võltsuudised 

(11) Inimeste ebavõrdsus ELis, aga ka kogu maailmas 

(12) Vähenenud rahvusvaheline koostöö koos suurenenud natsionalismiga.

Milline on teie nägemus Euroopast järgmisel kümnendil? 

“a. EL on loodud tugeva Euroopa maailmajõuna, mida austavad teised globaalsed jõud kui Euroopa peamine esindaja 

EL on loodud tugevana Euroopa maailmariik esindab ühel häälel selle liikmesriikidega võrreldes Venemaa, Hiina, USA, Türgi ja teiste maailma suurriikidega. Selleks on oluline luua tõeline Euroopa kaitse- ja julgeolekuliit. Lisaks eeldab see, et EL-i ühise välis- ja julgeolekupoliitika otsused võetakse vastu kvalifitseeritud häälteenamusega – ühehäälsuse asemel tugevdatakse oluliselt EL-i liikmesriikide sõjalist võimekust ning EL-il on kaitsevolinik. 

EL kehtestab oma oma digitaalset infrastruktuuri ning tagab ELi juurdepääsu turvalisele, taskukohasele ja jätkusuutlikule kriitiliste toorainete, kiipide ja akude tarnimine vähenenud sõltuvusega kolmandatest riikidest (st ELi mittekuuluvatest riikidest).  

Selleks et teised globaalsed jõud austaksid, on EL a tugev ja konkurentsivõimeline majandusturg atraktiivsete tingimustega tööstusele, ettevõtetele, idufirmadele, teadusele ja investoritele ning a innovatsiooni, moderniseerimise ja digitaliseerimise kliima, mis põhineb sotsiaalse turumajanduse kontseptsioonil ning oluliselt vähendanud bürokraatiat. 

EL on maailmas eeskujuks tõhusalt saavutada kliimakaitse eesmärgid, mis põhineb tehnoloogilisel innovatsioonil ja sotsiaalse turumajanduse kontseptsioonil. 

EL kaitseb oma piire tõhusalt ELi asutuse Frontexi tugeva mandaadi ja kõigi 27 liikmesriigi panusega ning määratleb ja tõhusalt jõustab ühine rändepoliitika  austades inimõigusi ning lähtudes oma huvidest ja vajadustest. 

b. Oluliselt tugevdatud demokraatlikke elemente ELis 

Käsikäes ELi kui Euroopa maailmajõu loomisega (vt a) tugevneb oluliselt ELi sisemine demokratiseerimine. See hõlmab eelkõige Euroopa Parlamendi tugevamat rolli komisjoni, sealhulgas selle presidendi ametisse nimetamisel, seadusandlikumat kaasotsustamisõigust ja täieõiguslikku seadusliku algatuse õigust. Lisaks vähendatakse komisjoni liikmete arvu (nt 15 volinikku). Neid ei peaks enam esitama liikmesriikide valitsused, vaid need peaks nimetama komisjoni presidendikandidaat ja seejärel heaks kiitma nii nõukogu kui ka parlament.

Et edendada ELi poliitikat tõelistes ELi huvides, täiendatakse Euroopa Parlamendi valimissüsteemi riikidevaheliste erakondade nimekirjade elementidega. Kümne aasta pärast toimuvatel europarlamendi valimistel juhitakse Euroopa Parlamendi kandidaatide valimiskampaaniat (osaliselt) üle EL-i hõlmava kampaaniana, mis hõlmab kõiki EL-i kodanikke, mitte ei keskendu ainult liikmesriigile, kuhu kandidaat kuulub. Sel eesmärgil peaks EL-i poolt kõigile kandidaatidele pakutav digitaliseerimise kaasaegne kasutamine ja kaasaegsed tõlkevahendid olema osa ELi toetusest sellisele üleliidulisele valimiskampaaniale. 

Need kolm punkti, mis on osa ELi reformist järgmises ELi kloostris, toetavad seda, et ELi otsused võetakse vastu keskpikas perspektiivis tõelises ELi vaimus, vt punkt c. allpool. 

c. ELi ühtlustatud/integreeritud valdkondade poliitikat juhivad pigem tõelised ELi kui riiklikud huvid 

ELi otsused ühtlustatud/integreeritud valdkondades võetakse vastu a tõelist ELi huvi mitte olla rahvuslike huvide kompromiss. 

ELi kodanikud elavad eesmärgi nimeleuroopalik eluviis“. Kesksete väärtuste hulka kuuluvad inimväärikus, rahu ja vabadus, demokraatia, inimõigused, võrdsus, õigusriik ning sotsiaalne ja ökoloogiline vastutus. 

Seal on EL ülikoolid ELi ühtlustatud valdkondades, nagu EKP pangandusjärelevalve, EKP rahapoliitika, krediidiasutuste kriisilahendus, konkurentsiõigus ning rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamine. Haridussüsteem jääb jätkuvalt liikmesriikide pädevusse. 

70 % ELi kodanikest räägib soravalt vähemalt kahte EL-i keelt ja 50%, i.tegelema 3 ELi keeles. See on eesmärk kõigi ELi kodanike jaoks, olenemata nende haridustasemest ja sellest, kas nad elavad suurlinnades või maal. 

d. Selguse huvides ülesannete selgem jaotus ELi ja riikliku tasandi vahel 

Piirkonnad EL-i ja liikmesriikide pädevus on selgemini määratletud läbipaistvuse huvides ELi kodanike ja otsustajate jaoks, et tagada kõigi ELi kodanike ja ELi liikmesriikide ühine mõistmine ja usaldus. 

On oluline, et EL austab rahvuslikke eripärasid, traditsioone ja iseärasusi usupühad ja piirkondlikud tooted. Selleks tuleks järgmise ELi reformi käigus tugevdada Euroopa Regioonide Komiteed. 

Lisaks on subsidiaarsuse põhimõte Seda tuleb jälgida, st ELi kodanike jaoks peab olema selge kasu ja lisandväärtus, kui EL võtab meetmeid, mitte liikmesriigid, näiteks kavandatava meetme ulatuse ja mõju tõttu.“

Millisena näete tehisintellekti rolli lähitulevikus? Mida arvate selle reguleerimisest? 

“AI pakub suurepäraseid võimalusi nagu tõhususe suurendamine, tulemuste järjepidevus ja tööjõu käsitsitöö asendamine, eelkõige ajal, mil kvalifitseeritud tööjõudu kõigil tasanditel napib. Oluline on tagada, et inimesed, st inimesed, võtaksid vastu olulised otsused ning jälgiksid tähelepanelikult tehisintellekti arengut ja kasutamist.  

Toetan tehisintellekti piiratud reguleerimist, kui tuvastatakse konkreetsed riskid (nt inimõiguste rikkumised). Vastasel juhul tuleks tehisintellekti arendamine ja kasutamine jätta selle kasutajatele, et võimaldada innovatsiooni ja konkurentsi ilma bürokraatiat liigselt koormamata. Palun vaadake ka minu vastust punktis 6.“

Millist kasu saab Euroopa vabakaubanduslepingutest?

“2023. aastal eksportis EL-27 kaupu ligikaudu 2,55 triljoni väärtuses eurot. Vabakaubanduslepingud vähendavad ja kaotavad tariife ning aitavad kõrvaldada piiritagused tõkked, mis muidu takistaksid kaupade ja teenuste liikumist. See julgustab välisinvesteeringuid, edendab piirkondlikku majandust ja integratsiooni ning loob vabakaubanduslepingu partnerite vahel ühiseid lähenemisviise. Üldiselt ma usun seda Vabakaubanduslepingud toetavad asjaomaste riikide majandust ja jõukust ning toovad kasu tarbijatele. 

Lisaks võivad vabakaubanduslepingud olla vahendiks käimasolevate siseriiklike reformide, kaubanduse liberaliseerimise ja kliimakaitse soodustamiseks ning inimõigused vabakaubanduslepingut sõlmivates riikides.“

Paljud poliitikud räägivad energia mitmekesistamisest. Mis on teie arvates ideaalne lahendus? 

“Minu arvates on energiapoliitika eesmärk peaks olema (i) tagada inimestele ja tööstusele usaldusväärne ja taskukohane energia, (ii) toetada ELi kui tugevat majandusturgu, millel on tööstusele, idufirmadele ja teistele investoritele atraktiivsed tingimused, ning (iii) saavutada kliimaneutraalsus. EL 2050. aastaks. 

Nii palju kui võimalik, taastuvenergia kasutamist tuleks suurendada ja see peaks mängima olulist rolli. Arvestades aga seda, et päikese- ja tuuleenergia – mis moodustab ca. aastal 75 protsenti taastuvenergiast Saksamaa – sõltuvad loodusest ja mittekontrollitavatest teguritest, on vaja energiavarustuseks piisab ka muudest liikidest faasides vähese päikese ja tuulega (energia segu).  

Esiteks, et võimaldada nii laia energiavalikut, arvestades, et praegu pole lahendust, on minu arvates ülioluline võimaldada kasutada ja uurida kõiki olemasolevaid tehnoloogiaid, sealhulgas fotogalvaanika, tuuleenergia, geotermiline energia, hüdroenergia, vedel- ja tahket biomassi, samuti tuumaenergiat ja uuenduslikke tuumatehnoloogiaid, nagu tuumasünteesi. Eelkõige arvan, et sisepõlemismootori (Verbrennermotor) keelustamine ELi tasandil tuleks uuesti läbi vaadata ja tühistada, eelkõige selleks, et võimaldada e-kütuste kasutamist, võttes arvesse selles osas tehtud edukaid pilootuuringuid. 

Teiseks on järgmise 2–3 aasta jooksul oluline, et EL looks ELis täieõigusliku energialiidu. See eeldab liikmesriikide tihedat koostööd, et laiendada piiriülest infrastruktuuri ja torujuhtmete võrku energia, nt vesiniku transpordiks ning luua rohkem energiapartnerlusi usaldusväärsete partneritega. Lisaks on teatud piirkondades kasulik võimalus kasutada rohkem kui ühte energialiiki, et kohaneda turu arenguga, näiteks fotogalvaaniliste ja soojuspumpadega majapidamistes või hübriidautodes, olenevalt sellest, kas see on kulude osas mõistlik ja sõltub tulevasest tehnoloogilisest arengust.“

Kumba eelistad ja miks? Innovatsioon vs regulatsioon?

"Ma eelistan a reguleerimise ja innovatsiooni kombinatsioon, olenevalt kõnealusest piirkonnast.  

Reguleerimine võib olla kasulik, kui (i) tuvastatakse konkreetsed riskid või probleemid või (ii) ELi kontekstis, kui on vaja luua ELi liikmesriikide vahel põhiline ühine arusaam, et tagada usaldus, vältida arusaamatusi ja toetada taset. mänguväljak. 

Üldiselt ei ole riik parem ärijuht. Pigem usaldan tööstuse ja erasektori asjatundlikkust. Seega, kui ei ole mõjuvat põhjust, mis õigustab reguleeritavat valdkonda, siis usun, et kõrgetasemelistest reguleerimispõhimõtetest piisab, kui seda üldse vaja on, et jätta tööstusele, teadusele ja idufirmadele rohkem ruumi innovatsioonile ja loovusele. mis minu arvates annab paremaid tulemusi. Lisaks tuleb vältida tarbetut bürokraatiat. “

Mille pärast teie valijad Euroopa Liiduga seoses muret tunnevad? 

“Peamised probleemid hõlmavad järgmist: 

• EL läheb liiga kaugele riiklikesse ülesannetesse, võtmata piisavalt arvesse riiklikke iseärasusi ja ajaloolist arengut. 

• Otsuste vastuvõtmine ELis on aeglane ja mitte alati tõhus. 

• Proportsionaalsuse puudumine ja liigne bürokraatia EL-i regulatsioonis. 

• Õigusriigi põhimõtete mittejärgimine ja jõustamine mõnes liikmesriigis. • Mõnes ELi eelarvesse märkimisväärselt panustava leibkonna jõukus näib olevat väiksem kui mõnes teises ELi riigis, mis saavad olulist kasu ELi eelarvest ja EList. programmid. Mõned inimesed peavad seda olukorda ebaõiglaseks. 

• Mitte kõik liikmesriigid ei järgi stabiilsuse ja kasvu pakti, ilma et komisjon oleks selle tagamiseks piisavaid samme võtnud.

Kas teie arvates on mõistlik võtta liitu vastu rohkem riike?

„Arvan, et Balkani riikidel on oma geograafilist asukohta arvestades mõistlik ühineda ELiga poliitilise ja strateegilise eesmärgina. Sellegipoolest peavad minu arvates enne, kui riigid saavad ELiga ühineda, olema täidetud järgmised kaks põhitingimust: 

a. The riik vastab täielikult kriteeriumidele ELiga ühineda. 

b. The EL tuleb enne ühinemist reformida uutest liikmesriikidest Euroopa Liitu. Vastasel juhul muutub praeguse institutsioonilise ülesehituse korral rohkemate riikide ühinemise korral tänane keerukas otsuste tegemine veelgi keerulisemaks, millega kaasneb oht, et ELi tegutsemisvõime väheneb. 

Mõlemad kriteeriumid kehtivad ka Lääne-Balkani riikide, Ukraina ja Moldova suhtes.“