fbpx
Otsing
Sulgege see otsingukast.

Küsitlus

Sellel lehel on esitatud küsitluse küsimused koos üksikasjalike selgitustega iga vastuse ja määratud punktide kohta. Meie eesmärk on suurendada selgust nii kandidaatide kui ka valijate jaoks, selgitades, miks valitud vastused ühtivad kõige rohkem tarbija valiku ja vabadusega Euroopa Liidus. Meie eesmärk on rõhutada nende vastustega kooskõlas olevate poliitika eeliseid tarbijatele. Metoodika hõlmas lihtsat valikvastustega uuringut, milles käsitleti Euroopa tarbijate peamisi probleeme, sealhulgas inflatsiooni, liikuvuskulusid, innovatsiooni, toiduainetega varustamise jätkusuutlikkust, tarbijavabadust, kahjude vähendamise poliitikat, digitaalset vabadust ja kaubandust.

Q1:

ELi 2030. aasta kliimaeesmärkide saavutamiseks peame jõudma 100% süsinikuneutraalse energiaallikani. Kuidas seda saavutada?

A

Riiklikud toetused

0

Punktid

B

Euroopa ettevõtete erainvesteeringud

5

Punktid

C

Erainvesteeringud välisriikidest

5

Punktid

D

Nii B kui C

10

Punktid

Oluline on kaaluda kõige tõhusamat lähenemisviisi, et saavutada ELi 2030. aasta kliimaeesmärgid, milleks on 100% süsinikuneutraalse energiaallika saavutamine. Tarbija valiku pooldaja tunnistaks, et konkurentsi soodustamine ja vaba turu omaksvõtt on tarbijate elu külluse ja taskukohasuse tagamisel otsustava tähtsusega. Kandidaadid, kes valisid "A-osariigi tütarettevõtted", ei saanud selle küsimuse eest punkte, sest valitsusele kuuluvad ettevõtted on tavaliselt vähem tõhusad, bürokraatiaga koormatud ning pakuvad sageli madalama hinnaga tooteid ja teenuseid. Veelgi enam, need riigi omanduses olevad üksused sõltuvad maksumaksja rahast, aidates kaasa ebatõhususele ja tekitades maksustamise kaudu tarbijatele täiendavat rahalist koormust.

Optimaalne tee 100% süsinikuneutraalse energiaallika saavutamiseks on erainvesteeringud. Kandidaadid, kes valisid „B-erainvesteeringud Euroopa ettevõtetelt“ või „C-Private investeeringud välisriikidest“, said oma vastuste eest 5 punkti. Kõige kiiduväärt vastus on aga "D-Both B ja C", mis kogus 10 punkti. See skoor rõhutab nii Euroopa kui ka välismaiste üksuste erainvesteeringute ühendamise olulisust kui kõige elujõulisemat strateegiat ambitsioonikate kliimaeesmärkide saavutamiseks 2030. aastaks.

Q2:

ELi 2030. aasta kliimaeesmärkide saavutamiseks ja bensiini taskukohasuse säilitamiseks peaksid ELi institutsioonid sundima liikmesriike:

A

Madalamad bensiinimaksud

10

Punktid

B

Tõsta bensiinimakse

0

Punktid

C

Reklaamima elektrisõidukeid

0

Punktid

D

Nii B kui C

0

Punktid

Tarbija valiku ja tarbijavabaduse vaatenurgast on ülioluline kaaluda poliitika mõju üksikisikute ostujõule ja valikuvabadusele. Bensiinimaksud mõjutavad otseselt kütuse hinda, mis omakorda mõjutab tarbijate suutlikkust endale lubada transporti ning muid kütusehindadest sõltuvaid kaupu ja teenuseid. Bensiinimaksude alandamine on kooskõlas tarbija valiku põhimõtetega, võimaldades üksikisikutel otsustada oma eelistuste ja majanduslike asjaolude põhjal. See edendab taskukohasust, vähendades rahalist koormust tarbijatele, eelkõige madalama sissetulekuga tarbijatele, keda kõrgemad kütusekulud võivad ebaproportsionaalselt mõjutada. Lisaks loovad madalamad maksud konkurentsipõhise turukeskkonna, kus tarbijad saavad valida erinevate transpordiliikide, sealhulgas bensiinimootoriga sõidukite ja alternatiivide, näiteks elektrisõidukite, vahel.

Kandidaadid, kes valisid „A. Madalamad bensiinimaksud” tunnistavad keskkonnaeesmärkide ja tarbijate taskukohasuse ja valikuvabaduse tasakaalustamise tähtsust. Poliitikakujundajad saavad edendada õiglasemat ja säästvamat energia üleminekut, seades esikohale meetmed, mis minimeerivad tarbijate majanduslikku pinget, edendades samal ajal kliimaeesmärke.

Q3:

Millist tehnoloogiat peaksid ELi liikmesriigid edendama energia taskukohasuse ja jätkusuutlikkuse edendamiseks?

A

Tuuma

5

Punktid

B

Vesinik

0

Punktid

C

Tuul ja päike

0

Punktid

D

Kõik ülaltoodud

10

Punktid

Erinevate energiatehnoloogiate edendamine pakub inimestele rohkem võimalusi ja paindlikkust oma energiavajaduste rahuldamisel, säilitades samal ajal taskukohasuse ja jätkusuutlikkuse.

Valides „D. Kõik ülaltoodu” tunnistab, kui oluline on kaaluda mitut võimalust energia taskukohasuse ja jätkusuutlikkuse saavutamiseks. Tuumaenergia on usaldusväärne ja vähese CO2-heitega elektriallikas, mis tagab energiavõrgu stabiilsuse ja vähendab kasvuhoonegaaside heitkoguseid. Vesiniktehnoloogia pakub potentsiaalseid energia salvestamise ja transpordi lahendusi, aidates kaasa süsinikdioksiidi vähendamisele. Tuule- ja päikeseenergia on taastuvad energiaallikad, mis võivad aidata vähendada sõltuvust fossiilkütustest ja leevendada keskkonnamõjusid. Neid tehnoloogiaid edendades annavad ELi liikmesriigid tarbijatele võimaluse teha teadlikke valikuid, mis põhinevad nende eelistustel, vajadustel ja kohalikel tingimustel. Selline lähenemine soodustab konkurentsi ja innovatsiooni energiasektoris, alandades kulusid ja edendades tehnoloogilist arengut. Lisaks suurendab mitmekesine energiaallikas energiajulgeolekut, vähendades sõltuvust ühestki energiaallikast või tehnoloogiast.

4. küsimus:

Mis peaks olema ELi vabakaubanduslepingute eesmärk?

A

Toiduohutus

0

Punktid

B

Inimõigused

0

Punktid

C

Üldine majanduslik õitseng

10

Punktid

D

Tööõigused

0

Punktid

Tarbija valiku ja tarbijavabaduse seisukohast peaks ELi vabakaubanduslepingute esmane eesmärk olema üldise majandusliku heaolu suurendamine. Vabakaubanduslepingud hõlbustavad kaupade ja teenuste vahetamist riikide vahel, soodustades konkurentsi, innovatsiooni ja turu tõhusust, millest lõppkokkuvõttes saavad tarbijad kasu, pakkudes neile laiemat valikut kvaliteetseid tooteid konkurentsivõimelise hinnaga.

Valides "C. Üldine majanduslik õitseng” tunnistab vabakaubanduse olulist rolli tarbijate heaolu ja valikuvõimaluste edendamisel. Vähendades kaubandustõkkeid ja edendades ausat konkurentsi, võimaldavad vabakaubanduslepingud tarbijatel juurdepääsu laiemale hulgale kaupadele ja teenustele, sealhulgas neile, mis on toodetud tõhusamalt välismaal. See stimuleerib majanduskasvu, töökohtade loomist ja tarbijate kõrgemat elatustaset kogu ELis.

K5:

Mis peaks olema ELi digipoliitika lõppeesmärk?

A

Innovatsiooni edendamine

10

Punktid

B

Rohkemate Euroopa ettevõtete loomine

0

Punktid

C

Kaitske andmeid ja kasutajate turvalisust

5

Punktid

D

Kaitse välismaise konkurentsi eest

0

Punktid

ELi digipoliitika lõppeesmärk peaks olema innovatsiooni edendamine. Innovatsioon juhib tehnoloogilist arengut, soodustab konkurentsi ja laiendab tarbijate valikuvõimalusi, tutvustades uusi tooteid, teenuseid ja ärimudeleid.

Valides „A. Innovatsiooni edendamine” tunnustab digitehnoloogiate muutvat potentsiaali tarbijate elu parandamisel ja majanduskasvu suurendamisel. Edendades innovatsiooni soodustavat keskkonda, saab ELi digipoliitika stimuleerida ettevõtlust, investeeringuid ja tipptehnoloogiate arendamist, mis toovad tarbijatele kasu erinevates sektorites, sealhulgas tervishoid, haridus ja meelelahutus. Innovatsiooni esikohale seadmine tagab, et ELi digipoliitika maksimeerib tarbijate heaolu, edendades tehnoloogilist arengut ja laiendades tarbijatele digitaalsel turul pakutavate valikute valikut.

K6:

ELi vähivastase võitluse kava eesmärkide saavutamiseks peaksid ELi liikmesriigid edendama uudseid kahjusid vähendavaid tehnoloogiaid, nagu aurustamine, soojust mittepõlevad seadmed ja nikotiinikotid

A

Nõustun kindlalt

10

Punktid

B

Nõus

5

Punktid

C

Ei nõustu

0

Punktid

D

Üldse ei nõustu

0

Punktid

Uudsete kahjusid vähendavate tehnoloogiate edendamine on kooskõlas ELi vähivastase võitluse kava eesmärgiga, pakkudes tarbijatele traditsioonilistele tubakatoodetele alternatiivseid võimalusi. Need tehnoloogiad, nagu aurustamine, kuumust mittepõletavad seadmed ja nikotiinikotid, on näidanud potentsiaali vähendada suitsetamisega seotud kahju, pakkudes ohutumaid alternatiive.

Valides „A. Olen täiesti nõus” tunnistab, kui oluline on anda tarbijatele teavet ja valikuvõimalusi, et parandada oma tervisetulemusi. Kahju vähendavaid tehnoloogiaid edendades saavad ELi liikmesriigid toetada suitsetajaid, kes soovivad suitsetamisest loobuda või tubaka tarbimist vähendada, minimeerides samal ajal suitsetamisega seotud kahjulikke tervisemõjusid. Nende tehnoloogiate eelistamine on kooskõlas tarbija vabadusega, pakkudes suitsetajatele elujõulisi alternatiive ja toetades nende autonoomiat oma tervise kohta teadlike otsuste tegemisel. 

K7:

Inflatsiooni vähendamiseks peaksid Euroopa institutsioonid edendama rohkem riiklikke vahendeid, nagu EL-i taastamisfond?

A

Nõustun kindlalt

0

Punktid

B

Nõus

0

Punktid

C

Ei nõustu

5

Punktid

D

Üldse ei nõustu

10

Punktid

Rohkemate riiklike fondide, nagu ELi majanduse elavdamise fondi, edendamine inflatsiooni vähendamiseks võib olla ebatõhus ja võib inflatsioonisurvet veelgi süvendada. Suurte riiklike vahendite suunamine majandusse võib kaasa tuua valitsuse kulutuste suurenemise, mis võib inflatsiooni õhutada, suurendades nõudlust ilma kaupade ja teenuste pakkumise vastava suurenemiseta.

Valides „D. Pole täiesti nõus” kajastab arusaama ekspansiivse eelarvepoliitika võimalikest tagajärgedest inflatsioonile ja tarbijate ostujõule. Selle asemel, et toetuda üksnes riiklikele vahenditele, peaksid Euroopa institutsioonid seadma esikohale hinnastabiilsust edendavad meetmed, nagu ettevaatlik rahapoliitika ja struktuurireformid tootlikkuse ja konkurentsivõime suurendamiseks. Lükkades tagasi täiendavate riiklike vahendite eraldamise inflatsiooni vähendamiseks, saavad poliitikakujundajad seada prioriteediks meetmed, mis toetavad pikaajalist finantsstabiilsust ja kaitsevad tarbijaid hindade tõusu kahjulike mõjude eest. 

Q8:

Euroopa Liidu ühtne siseturg on avaldanud positiivset mõju tarbijavabaduse edendamisele

A

Nõustun kindlalt

10

Punktid

B

Nõus

5

Punktid

C

Ei nõustu

0

Punktid

D

Üldse ei nõustu

0

Punktid

Euroopa Liidu ühtsel siseturul on olnud keskne roll tarbijavabaduse edendamisel, kõrvaldades kaubandustõkked, suurendades konkurentsi ja laiendades tarbijate valikuvõimalusi liikmesriikides.

Valides „A. Olen täiesti nõus” tunnistab ühtse turu muutvat mõju tarbijate heaolule. Kaupade, teenuste, kapitali ja inimeste vaba liikumist hõlbustades on ühtne turg loonud integreerituma ja dünaamilisema majanduskeskkonna, kus tarbijatel on parem juurdepääs erinevatele toodetele ja teenustele konkurentsivõimelise hinnaga. Konkurentsi ja innovatsiooni soodustades on ühtne turg parandanud toodete kvaliteeti, taskukohasust ja tarbijate õiguste kaitset, suurendades seeläbi tarbijate vabadust ELis.

9. küsimus:

ELi ühtse siseturu eesmärk peaks olema avatud konkurents üle liikmesriikide piiride

A

Nõustun kindlalt

10

Punktid

B

Nõus

5

Punktid

C

Ei nõustu

0

Punktid

D

Üldse ei nõustu

0

Punktid

Liikmesriikide piirideülene avatud konkurents peaks olema ELi ühtse siseturu esmane eesmärk. Kaubandustõkete eemaldamine ja võrdsete konkurentsitingimuste loomine ettevõtetele kogu ELis edendab konkurentsi, innovatsiooni ja tarbijate heaolu.

Valides „A. Olen täiesti nõus” peegeldab pühendumust vaba turu konkurentsile ja tarbijate valikutele. Tagades ettevõtetele vaba ja ausa piiriülese konkureerimise, maksimeerib ELi siseturg tarbijatele kasu, pakkudes laiaulatuslikumat kaupade ja teenuste valikut konkurentsivõimeliste hindadega. Edendades keskkonda, kus ettevõtted saavad areneda ning tarbijatel on juurdepääs parimatele toodetele ja teenustele kogu ELis, saavad poliitikakujundajad tugevdada tarbijate usaldust ühtse turu vastu ning soodustada majanduskasvu ja õitsengut.

Q10:

Toiduga kindlustatuse ja taskukohasuse edendamiseks peaksid ELi institutsioonid

A

Legaliseerima GMO

10

Punktid

B

Edendada mahepõllumajandust

0

Punktid

C

Põllumajandustoetuste vähendamine

5

Punktid

D

Keelake pestitsiidid

0

Punktid

GMOde legaliseerimine võib aidata kaasa toiduga kindlustatuse ja taskukohasuse edendamisele, suurendades põllumajanduse tootlikkust, suurendades põllukultuuride vastupidavust keskkonnamõjurite suhtes ja vähendades tootmiskulusid.

Valides „A. Legaliseerige GMOd” tunnistab biotehnoloogia potentsiaalset kasu toiduga kindlustatuse probleemide lahendamisel. GMO-d võivad suurendada põllukultuuride saagikust, parandada toiteväärtust ja vähendada vajadust keemiliste pestitsiidide ja väetiste järele, alandades seeläbi tootmiskulusid ja aidates kaasa tarbijate jaoks taskukohasemate toiduainete hindadele. Põllumajanduse innovatsiooni omaks võttes saavad ELi institutsioonid toetada tarbijate valikuvõimalusi ja edendada säästvaid toiduainete tootmistavasid, mis suurendavad nii toiduga kindlustatust kui ka taskukohasust.

K11:

Järgmiseks ülemaailmseks pandeemiaks valmistumiseks peaks EL

A

Edendama ja kaitsma intellektuaalomandi õigusi

10

Punktid

B

Lühendage ravimite patendikaitse kestust

0

Punktid

C

Taotlege kogu ELis iga ravimi ühtset hinda

0

Punktid

D

Luua ühine Euroopa tervishoiusüsteem

0

Punktid

Tarbija valiku ja tarbijavabaduse seisukohast on intellektuaalomandi õiguste edendamine ja kaitsmine ülemaailmsete pandeemiate ajal innovatsiooni stimuleerimiseks ja elupäästvatele ravimeetoditele ja tehnoloogiatele õigeaegse juurdepääsu tagamiseks hädavajalik.

Valides „A. Edendada ja kaitsta intellektuaalomandi õigusi” tunnistab intellektuaalomandi kriitilist rolli meditsiiniinnovatsiooni ja -uuringute edendamisel. Tugev intellektuaalomandi kaitse motiveerib farmaatsiaettevõtteid ja teadlasi investeerima vaktsiinide, ravimeetodite ja diagnostikavahendite väljatöötamisse, mis on esilekerkivate nakkushaiguste vastu võitlemisel ja rahvatervise kaitsmisel üliolulised. Intellektuaalomandi kaitsmisega saab EL tagada, et uuendajaid premeeritakse nende panuse eest ja et tarbijatel on tulevaste pandeemiate korral juurdepääs ohututele, tõhusatele ja uuenduslikele tervishoiulahendustele.

etEstonian